Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Seal kandis tehakse ka väga paljud suuri püharännakuid. Peale inimese surma visatakse väga tihti nende tuhk Gangesesse. Põletusepuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära ja sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus hiljem gaavialid (India krokodillid) selle ära söövad. Gangese ääres asuvad ka suured linnad nagu Delhi, Agra, Allahabad ja Patna
Ganges Koostajad: Peeter, Markus Info Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Pikkus 2511 km. Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m. Maksimaalne sügavus: 30 m. Kõrgus merepinnast: 7756 m.
Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele. Kultusepaigad on templid, seal toimib rohke preesterkond; tähtis on ka usulise kirjavara tundjate tegevus. Austatakse pühapaiku (nt. Gangest), pühi olendeid (nt. Lehma) ja pühakuid. Hinduistid usuvad, et pärast surma sünnib inimene uuesti kas loomana või inimesena. Kui sa oled oma esimeses elus hea olnud, siis teises elus on sul veelgi parem. Hindude pidustustel riietuvad tantsijad jumalateks, nagu näiteks elevandipäiseks Ganesaks. Enamik hindusid usub, et tegelikult on neil ainujumal Brahma, kes ilmutab end mitmel kujul.
Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal. Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad. Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Religioon ja kultuur Veedades on kirjas aarjalaste ohverdused ja nende varajast usku e. barhmanismi
Gangesesse. Jõe vesi on muutumas nii räpaseks, et kuivematel perioodidel voolab jõe sängis paks reostunud mudataoline vesi. Reostuse kõrge tase säilib isegi mussoonide ajal. jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused, mis tervistaotlevatele hindudele hoopis karuteene teevad. [1] 3. Reostuse põhjused Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid, India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine. 3.1 India populatsioon Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni
omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund. Valitses kuningas, keda toetasid madalamad seisused. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad. Paljud olid kaasatud riigiasjadesse, sest nii linnas kui ka külades olid omavalitsused ja kasitölistel ning kaupmeestel olid oma organisatsioonid. Kuningas Asoka tegi suure riigi pealinnaga Pataliputra, mis hõlmas nii Indust kui Gangest ja pidas veriseid vallutussõdu, kuid tema järglaste ajal suurriik lagunes. Brahmanism e. aarjalaste usk Veedade järgi oli aarjalstel palju jumalaid, nad viisid läbi ohverdusi ja brahmanitel oli tähtis osa riitustel. Brahmanismist arenes hinduism. Hinduismi sümbol on palvesilp aum, mis tähendab kõiksust. Brahmanistliku usu järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda maa peal, õhus ja taevas. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega
Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud, vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis. Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks ,,Emajõeks" peetakse Gangest, mille äärde tuleb iga aasta palju palverändureid. Ganges on laevatatav kuni Himaalaja jalamini, hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India
ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja just nimelt Varanasi linnas, annab neile tõelise pühendumuse. Umbes 1500 templiga Varanasit külastavad hindud kogu Indias, sest hinduismile truuduse näitamiseks on vaja supelda vähemalt kord elus Varanasis püha Gangese vees. Igal aastal laskuvad miljonid hindud jõeäärsetelt treppterrassidelt vette, et täita piduliku puhastuse kombetalitust. Hindu suurimaks sooviks on see, et pärast surma ta põletataks ja tuhk heidetakse Gangesesse
annaabi.ee 
