õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Teadussatelliidid Satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad, et olla silmaga nähtavad. Luuresatelliidid
Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti poolt väljamõeldud seade, nn. Raadiumkell Õhutühja klaasballooni on kvartsniidi B ( kvarts ei juhi elektrit ) külge riputatud väike klaastoru A, milles on mõni tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja gammakiiri. Antud juhul mängivad peaosa klaasi läbivad beetakiired, mis kujutavad endast negatiivselt laetud osakeste ( elektronide ) voogu. Raadiumi poolt igas suunas väljapaisatavad viivad kaasa negatiivset laengut ja seepärast laadub toru ise vähehaaval positiivselt. See positiivne laeng läheb üle kuldlehekestele C ja sunnib neid tõukuma teineteisest eemale. Laialiläinud lehekesed puutuvad vastu ballooni seinu, kaotavad laengu ( vastavatele)
Kui me vaatame öises taevas säravat Kuud ning tähti, näevad meie silmad vaid nähtavaid valguskiiri. Meie pilgu eest jäävad varjule mitmed teised kiired, mis jõuavad kosmosest Maale. Kuid satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad, et olla silmaga nähtavad. 11 8
otsustas ta südame siirata inimesele. Patsiendi nimi oli Louis Washkansky, kes elas 18 päeva siirdatud südamega. Ta suri tüsistustesse. Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk radiofarmatseutikumi, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Kui patsiendi ümber paigutada detektrorid, siis on võimalik lihtsalt kindlaks teha radionukliidi asukoht patsiendi organismis. Selline meetod annab teavet ainevahetuse, ainete jaotumise ja eritumise kohta organismis. PET-tehnoloogia abil on võimalik visualiseerida ja kvantitatiivselt uurida elusorganismi funktsiooni ja metabolismi ilma opereerimata. Metoodika on ülitundlik ning seetõttu on võimalik erinevaid onkoloogilisi, neuroloogilisi jne muutusi lokaliseerida varajases staadiumis.
1956 Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. 1957 Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. 1957 Charles Townes räägib laseri ehitamisest. 1957 Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria. 1958 James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid. 1958 Rudolf Mössbauer näitab, et on võimalik tekitada "tagasilöögita" gammakiiri. 1960 Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse. 1961 Robert Burns Woodward sünteesib klorofülli. 1961 Gell-Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste kaheksanurksed sümeetriamustrid. 1961 Shanks ja Wrench arvutavad pii 100 000 komakohta kasutades arkustangensitel põhinevat matemaatilist meetoditd ja elektronarvutit IBM-7090. 1962 Leon Lederman näitab, et elektron-neutriino on erinev müüon- neutriinost.
Mõnel taolisel juhul on protseduuride doosid olnud piisavalt kõrged, et kutsuda nii patsientidel kui kirurgidel esile deterministlikke tagajärgi. Tuumameditsiin Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk medikamenti, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV. Seda radionukliidi on haiglas lihtne valmistada ning ta seondub kergesti mitmesuguste kandeainetega. Selleks, et uurida, kuidas elundid ja koed käituvad ja kui kiiresti radionukliid liigub, on vaja eriandurit. Tehneetsiumi uuringutel saadud individuaaldoosid on võrreldavad kiirgusdiagnostika doosidega
kiirgusega moodustuvad titaani pinnal ergastatud elektronid, mis liitudes hapnikuga tekitavad radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud. Mikroobide koostisosad oksüdeeruvad, tekib süsihappegaas ja vesi. Toimib ka endospooridele ning viirustele. Ioniseeriv kiirgus Lühike lainepikkus, suur energia. Mõjub letaalselt kui ka mutageenselt; tekitab radikaale. Röntgenkiired (kunstlikult tekitatud) ja gammakiired (radioaktiivsete isotoopide lagunemine). Gammakiiri kasutatakse steriliseerimisel. Lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja kuivuse) toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs DNA laguneb tükkideks. Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet.
annaabi.ee 
