Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis väljakuulutatud III vabariik jätkas L. Gambetta juhtival osavõtul meeleheitlikku võitlust ülekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu rahva-armeed, mis aga osutusid Saksa vägedest nõrgeimaks. 23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz ühes 180 000 mehega Saksa piiramisvägede kätte. 11.X vallutati Orléans, mis aga Loire´i –väe poolt 9. XI tagasi võideti. Dets-i alguses peetud ägedad
Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1.8milj inimest. Peale allaandmist toimusid väga kiiresti ajutise valitsuse valimised.-> Adolphe Thiers valitsus. võitis valimised. Temalt pärineb kõige põhjalikum Pr.rev uurimus. Sõlmis sakslastega alandavad rahutingimused- rahvas oli rahulolematu. Märtsis tuli rahvas tänavatele tema vastu protseteerima. Põgenes Versaille’sse. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). 26.märts Pariisi kommuuni valimine- võttis Thiers võttis Pariisi juhtimise üle. Hakkas iseseisvat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ajama. Pariis jagunes 2: kõrgem kodanlus, kõrgem keskklass, paljud haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad. -sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus.
13 IV Allveelaevad Enne Esimest maailmasõda polnud keegi kunagi kasutanud aktiivselt sõjategevuses allveelaevu, kuid 21.detsembril 1914. aastal lasi Austria-Ungari riigi allveelaev U-12 torpeedo prantsuse sõjalaeva Jean Berti, mis oli admiral Lapereyre lipulaev. Laev päästeti küll uppumisest, kuid enam ei olnud see suuteline kunagi merel sõitma. 27.aprillil uputas U-5 tüüpi allveelaev esimese laeva- prantsuse ristleja Leon Gambetta. Allveelaevade suureks eeliseks sõjanduses on, et nad saavad olla praktiliselt nähtamatult vastase läheduses vee all isegi mitu kuud järjest. Nüüdseks on nende asukoha määramine küll kõikvõimalike radarite abil äärmiselt lihtsaks tehtud, kuid vee all liikumist võimaldava elektrimootori ja torpeedo leiutamine muutis nad Esimeses maailmasõjas sõjalaevastike võimsaimaks löögijõuks, seda näitab ka järgnev tabel: Tabel 1. Laevade hukkumise põhjuste suhtarv Maailmasõjas (H
Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu. Valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ning neile palga maksmise lõpetada ja see viiski Pariisi kommuunini. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). Kommuunasse kuulusid blankistid, proudhonistid, bakunistid. jakobiinlased, kes jutlustasid 1793 a. Suure Prantsuse revolutsioon vaateid. Balanqui- blankuism. Karbonaaride liige oli ka. Osales mitmetel ülestõusel ja õhutas revolutsioone. Ta valiti ka Pariisi kommuuni presidendiks, kuid ta ei saanud tegutseda, sest ta oli kinni peetud Thiersi poolt. Ideoloogia kohaselt peaks revolutsiooni korraldama väikesed grupid, kes kehtestavad ajutise diktatuuri
Robespierre oli jäänud 1794.a. 2) autoritaarsed sotsialistid ehk blankistid nende ideoloogilise juhi Blanqui järgi. Osati sotsialismi pool. Neid iseloomustas diktatuuriihalus, asjade klaarimine jõuga. Nende kätte läks ka julgeolekukomitee juhtimine. Vähemuses Pariisi kommuunis olid: 1) sotsialismi poole kalduvad anarhistid ehk proudhonistid(?), kes olid eelkõige Proudhoni toetajad. Olid ühenduses Marxi ja esimese internatsionaaliga 2) vabariiklased, keda juhtis Gambetta. Pariisi kommuun üritas ennekõike tegeleda Pariisi majandusega: lühendati tööpäeva,et tekiks rohkem töökohti; reguleeriti töökohti; üritati võidelda kaupade defitisiidi vastu. Natsionaliseerimist läbi ei viidud. Uuesti kehtestati revolutsiooniline kalender, mis pidi hakkama 1792.aastast. Pariisi kommuuni lipuks sai punane lipp, mis tõusis hiljem kommunismi sümboliks. Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr.rev aeg oli olnud). Pariisi kommuun sai tegutseda 2 kuud
annaabi.ee 
