läbi vool kulgeb. 7. Mis on elektrienergia allikas? Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega
läbi vool kulgeb. 7. Mis on elektrienergia allikas? Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 5 Elektroodipotentsiaalid Galvaanielemendi v~oib m~ottes jagada kaheks osaks, anoodi ja katoodi pooleks, ja omistada kummalegi neist elektroodipotentsiaali nii, et E g = E 2 - E1 Selgub, et elektroodipotentsiaalid on konstantsed s~oltumata sellest, milliste paaridena me elektroode kombineerime eri galvaanielementideks. Kuna galvaanielementides esinevad elektroodid alati paaridena (katood ja anood), ei ole v~oimalik m¨a¨arata elektroodide "absoluutseid" potentsiaale, vaid alati suhtelisi mingi teise elektroodi suhtes. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 6 Vesinikelektrood Elektroodipotentsiaalide skaala kokkuleppeliseks nullpunktiks loetakse vesinik-
3.5 Elektrokeemilised energiaallikad Tööstuses kasutatakse järgmisi keemilisi toiteallikaid: 1) galvaanielement; 2) akud; 3) kütuseelemendid; Galvaanielemente (patareisid) kasutatakse kantavates või väikese võimsusega tarvitites. Neid toodetakse pingetele 1...100V ja mahtuvusele 0.1..100W/h. Parimad tehnilised näitajad on liitium tionüülkloriid elementidel (Li - SOCl 2 - väike mass, suur mahtuvus jne.). Galvaanielementides sisalduvad kemikaalid on tavaliselt keskkonnaohtlikud. Akud jagatakse mõõtude järgi kantavateks ja kohtkindlates (statsionaarseteks). Kantavad akud on tavaliselt pingega 6 V ja 12 V ning mahtuvusega 10..200 A/h. Kasutatakse autode starterite toiteks, elektritõstukites, elektrikärudes jne. Kohtkindlad akud on tavaliselt pingega 24...220V, mahtuvusega 20A/h...10kA/h. Kasutatakse reeglina reservtoiteallikatena avariivalgustuse toites ja pidevtoite seadmetes.
teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron on aga nõrga sidemega. Sellised kihid libisevad üksteise suhtes ja seepärast kasutatakse grafiiti määrdeainena. Grafiidi kristallid on anisotroopsete omadustega. Näiteks on elektrijuhtivus piki kihte suur nagu metallidel, kuid ristikihte 100 korda väiksem. Grafiiti kasutatakse kütteelementides, elektroodides, valuvormides, keemilistes reaktorites, tiiglites ja konteinerites, takistites, galvaanielementides, õhupuhastites jne. Fulleriinid on sfäärilised moodustised 60st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks. Materjal kristalliseerub nii, et fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektrijuhi. Süsiniku nanotorud on sarnase struktuuriga, kuid C aatomite kiht moodustab nanomõõtmetes toru (läbimõõt kuni 100nm). Toru otsad on nagu fullereenid. 23. Anorgaanilised klaasid
vesiniku 77. Redoksreaktsioonid looduses ja tehnikas. ·Looduses, tehnikas; ·Hingamine, põlemine, mädanemine; ·Biokeemiline oksüdatsioon-aluseks raku ainevahetusele, ensüümreaktsioon, kulgeb madalal temperatuuril; ·Metallide tootmine maakidest; ·Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad; ·Metallide korrosioon ja selle vastu võitlemine ja veel palju palju muud. 78. Redoksreaktsioonid galvaanielementides. Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud (Luigi Galvani 1737-1798, Itaalia). Kui panna tükk tsinktraati vasksulfaadi lahusesse, läheb tsink ioonidena lahusesse, vask aga sadestub metallina tsinktraadi pinnale. Summaarne reaktsioon ioonkujus: 2+ 2+ Zn(t) + Cu (v) Cu(t) + Zn (v)
Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element. Pb akus on 1 elektroodiks Pb ja teiseks PbO2. elektrolüüdiks on H2SO4 tihedusega 1,18 1,22. elektroodide ühendamisel toimuvad järg. Reakt: ANOODIL: Pb+SO4 2- =PbSo4 2e- ja KATOODIL: PbO2 + 4H+ + SO4 2- + 2e- =PbSO4 +2H2O; SUMMAARSELT: PbO2+Pb+2H2SO4=2PbSO4+2H2O
annaabi.ee 
