oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma mängis Bess Gallagheri, kes oli alati rõõmus, heatujuline ja heatahtlik pansionipidaja. Tema pansionis kogu tegevus toimuski. Ines Aru mängis Florence Wylerit, kes oli külm, enesekindel ja torisev pensionil pedagoog. Tema eesmärk oli veeta mõnus kahenädalane puhkus panisonaadis, aga saatus mängis talle trikke ja tõi ta teele ette uusi inimesi.
Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud? Holden mõtles temast pidevalt ning oli selgelt väga armukade kui ta toakaaslane Stradlater Jane'iga kohtamisele läks. 5. Mida tahtis Holden teada partide kohta, kes Central Park'is pesitsesid? Ta küsis kahe taksojuhi käest kuhu pardid talvel lähevad: kas nad viiakse autokastis ära või lendavad nad lihtsalt mujale. 6. Iseloomusta Holdeni kõrvaltoa naabrit Ackley't. Ta nägu oli vinniline ning tal polnud palju sõpru. Nädalavahetused veetis oma toas,
võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga
Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem
ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem
lahkus esimesel võimalusel jättes mrSpenceriga hüvasti Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb Holden oli okeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele Taas tuli Ackley Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni Õhtul kirjutas Holden kirjandi See pidi olema kirjeldus toast Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat
on alaealisega ja keeldub talle toomast alkoholi. Holden flirdib kolme naisega, kes on nii mõõdukalt oma 30ndates. Tundub, et nad pole siitkandist ja on peamiselt huvitunud näha kuulsusi. Siiski, Holden tantsib nendega ja tunneb et ta on 'poolenisti armunud' blondi, sest too tantsib nii hästi. Pärast narrides nende vanust, naised lahkuvad jättes talle arve maksta. Kõndides välja fuajeesse, hakkab ta mõtlema Jane Gallagheri peale ning talle tuleb meelde, kuidas ta teda tundma õppis. Nad kohtusid suvevaheajal Maine-is, mängisid golfi ja kabet ja hoidsid käest kinni kui nad käisid kinos. Ühel õhtupoolikul, kui nad mängisid kabet, ta kasuisa tuli välja verandale, kus nad mängisid ja kui ta lahkus hakkas Jane nutma. Holden istus ta kõrvale ja suudles ta nägu, kuid Jane ei lasnud tal suudelda huultele. See oli ainuke intiimne kontakt,mis neil oli.
Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Jane Gallagheri ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale soditud roppusi. Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni enne, kui nad langevad suureks saamise kuristikku. Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed,
annaabi.ee 
