laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid. Sõudjaiks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised. Venemaal 1696. aastal rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Minu arvates oligi tolleaegsetel laevadel kõige raskem töö just sõudjatel.
Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele. Valmistasid omale vahast tiivad, katsid sulgedega, künkalt alla hüpates õppisid liuglema õhus ja lõpuks ka lendama. Läks liiga päikese lähedale, sulatas vaha ära ja kukkus vette ning leidis oma lõpu.) Lauglejad (Saksamaal Alpides, 19. sajandil
pealinna Aduatuki ( Tongre). Raevukates tänavalahingutes osalesid pea kõik linnaelanikud. Pärast võidu saavutamist paigutas Caesar oma väed pikki Loire'i jõekallast talvekorterisse. 56. Aasta algas Caesari jaoks sõjaga Armoricas (tänapäeva Bretagne) venettide vastu. See sõda kippus venima, kujunedes arvukate väikeste kindluslinnakeste piiramiseks. Otsustavaks kujunes merelahing Kyberoni abajas.(Morbichani laht). Venettidel olid suured massiivsed purjelaevad, roomlastel vaid galeerid. Kuid järjekordselt päästis neid olukorrast roomlastele omane nutikus: nad lõhkusid vaenlase laevade taglastuse puruks pikkade ritvade otsa kinnitatud sirpidega. Sama aasta sügisel võttis Caesar ette sõjakäigus belgi hõimude morinite ja menappide vastu. Viimased said lahingus lüüa ning põgenesid tänapäeva Hollandi läbipääsmatutesse metsadesse. 55.aastal toimunud Trevera lahingu kohta võiks öelda pigem tapatalgud, sest leegionärid tapsid korratus
olemasolule (Joon. 1.6.). Kreeklaste ja roomlaste sõjalaevadel oli kuni 3 rida aere. Neid nimetati trieerideks (Joon. 1.7.). (Räägitakse isegi 5-st, kuid seda on raske uskuda.) Purje kasutati vaid pärituule korral. Kuid need laevad olid küllalt suured: veeväljasurve (laeva mass) kuni 1000 tonni ja kandsid kuni 1000 meest. (pikkus kuni 70m ja laius kuni 16m). Aerude jõul liikuma pandavate laevade üldnimeks on galeer. Erinevates modifikatsioonides jäid galeerid kasutusele (eriti sõjalaevastikus) kuni purjelaevade ajastu lõpuni. Nad kandsid ka purjesid ja kuni kolm masti. Hiljem, kui põikpuri asendati araablastelt omistatud pikipurjega, nimetati sellist laevatüüpi galeassiks (Joon. 1.8.). Joon. 1.6. 3 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus
hõimud olid samuti väikest vastuhakku organiseerimas. Marsiti Belgica territooriumile, et alustada selle vallutamist. Kolmes lahingus saadi lüüa, mõisteti, et roomlastega on lauskmaal ohtlik võidelda, kuna seal olid roomlased paremad. Mõistlikum oli geriljasõda partisanidena siit-sealt rünnata. 57. aastal ründas Caesar Armoricat praegusel Bretagne'i poolsaarel. Seal toimus esimene merelahing, mida on roomlased kirjeldanud. Roomlased võitsid, kuna nende galeerid olid tugevamad kui gallialaste purjekad. Pärast läks tagasi Belgicasse, et suruda maha nende järjekordne mäss. See kestis terve aasta, edaspidi mindi Britaniasse. Tagasi minnes selgus, et Gallias ei ole oht veel möödas. 54. aastal eKr oli Gallias suur põud. Caeasar pidi oma leegionid üle Põ-Gallia majutama, iga leegiumi vahel ei tohtinud olla üle 100 miili. Siiski toimus mässe roomlaste vastu. Caesar loobus oma plaanist Itaaliasse tagasi minna
maakera on ümmargune. Kuna lähtuti veel Ptolemaiose arvutustest, mille järgi maakera ümbermõõt oli 28 tuhat kilomeetrit (tegeliku 40 tuhande asemel), andis see julgust otsida mereteed Indiasse mitte ainult ida suunas ümber Aafrika mandri, vaid ka lääne suunas, teadmata sealjuures meresõidu tegelikku ulatust. Ammugi ei osatud aimata Euroopa ja Aasia vahele jäävast Ameerika mandrist. Maadeavastusi toetasid tehnilised edusammud merenduse vallas. Peamiselt aerujõul liikunud galeerid ei olnud ookeanisõitudeks kohased. 15. sajandil jõudsid meredele karavellid, mille purjede süsteem võimaldas seilata ka vastutuult ega nõudnud suurt meeskonda, karavellide suur trümm mahutas aga pikkadeks meresõitudeks hädavajalikku toitu ja vett. Aastatel 148788 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Indiasse viiva meretee otsingud
annaabi.ee 
