Kui olete keskpärane, siis võite maalida kui tahes halvasti, ikka saadakse aru, et olete keskpärane. Salvador Dali "Geeniuse päevik" valgustab ühe maailma tunnustatuma kunstniku elu ja mõtteid, mis nii väga ei erinenudki tema sürrealistlikest kunstiteostest. Dali elu oligi just nagu üks tema töödest, see kõige tähtsam ja imetlusväärseim. Ta ei pidanud ühtegi elujuhtumit liiga pööraseks, nautis talle osakssaanud kuulsust täiel rinnal ja jumaldas oma muusat ning naist Galat. Dali pidas vajalikus oma loominguga publikut shokeerida, vastasel juhul oli kunst kasutu. Ta pidas end täielikuks geeniuseks ja oli arvamusel, et vaid temaga võivad juhtuda nii ebareaalsed juhtumid nagu ta elus aset leidsid.
kunstikoolis. 1922. asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1926. eemaldati ta õppetööst, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemisest. 20. lõpus pöördus ta sürrealismi juurde. 1929 valmis Dalí ja Luis Buñueli film Andaluusia koer. 1929. ja 1937. aasta vahel tehtud tööd tegid Dalíst kiiresti maailma kõige tuntuma sürrealistliku kunstniku 1929. aastal kohtas ta oma tulevast naist Galat, kes oli temast 10 aastat vanem ja kellest sai ta inspiratsiooni juurde. Ametlikult abiellusid nad 1934. aastal ja kiriklikult abiellusid nad uuesti 1958. aastal. 1931. aastal valmis tema üks kuulsamaid töid "The Persistence of Memory" 1940. põgenes Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USAsse. 1942 avaldas ta autobiograafia "Salvador Dali salajane elu". 8 aasat pärast USAsse elama asumist kolisid nad Galaga tagasi Euroopasse.
saab kõik korda. Paul otsib kohta kus oma luuletusi kirjastada. Ta tutvub kolme omavanuse mehega: Andre, Louis, Philippe. Neist saavad head sõbrad ning ühinevad rühmitusega Dadaism. Nad käivad kolmekesi baarides ning kasutavad lõbunaisi. Gala ja Paul käivad vahel ka reisimas. Olles Saksamaal, tutvub Paul ühe kunstniku Max Ernst'iga. Paul on maalihull - talle on see üks luule arvukatest nägudest. Max hakkab ka Galat armastama. Sealjuures Paulile ta niivõrd meeldib, et Paulil pole midagi selle vastu. Ta nagu armastaks ise ka Max'i läbi Gala. Max kolib prantsusmaale nende juurde. Pauli Isa vihastas selle peale, et mingi muidusööja tema majja elama tuleb ning ostab noortele maja. Nad teevad kolmekesi remonti selles majas ning Max maalib kõik seinad ja laed oma sürrealistlikke pilte täis (vannitoa seinale maalis maasika ja uksele palja Gala)
abikaasa Gala ja nende tütre Cécilega. Dalil tekkis Gala vastu momentaalselt ääretu huvi, mis peagi muutus täielikuks kinnisideeks. See tegi tema sõpru väga murelikuks ning nad palusid naisel Dali eest hoolitseda. Kunstnik janunes naise tähelepanu järgi üha enam ning mõtles aina uusi viise, kuidas seda saada: ta raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks, määris end kitse väljaheite ja kalaliimiga kokku, kaunistas oma kõrva punase pelagooniõiega. Galat märgates tabas teda iga kord hullumeelne naeruhoog. Naine rahustas teda, hoides kinni tema käest ja lubades teda mitte kunagi jätta. Peagi selgus et Dali ja Gala olid lahutamatud. Kui Eluard palus naisel temaga tagasi Pariisi pöörduda, ta keeldus ja otsustas kunstniku juurde jääda. Tänu oma esimesele abikaasale oli Gala tuttav paljude sürrealistide ja teiste kunstnikega. Gala ja Dali abiellusid 1934. Aastal. Kunstnik kirjutas tihti kui väga ta oma naist armastas ja hindas.
Dali otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dali hüsteeria muutus nii tugevaks, et see hakkas tema sõpradele muret tekitama ja nad palusid Galal tema eest hoolitseda. Et tähelepanu pälvida, käitus Dali veelgi kummalisemalt: ta raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks, lõikas oma särgi puruks, määris end kitse väljaheite ja kalaliimiga kokku ning kaunistas oma kõrva punase pelargooniõiega. Kuid kui ta Galat nägi, valdas teda hullumeelne naeruhoog. Gala võttis tal käest kinni ja lubas tema rahustamiseks, et ta teda enam kunagi maha ei jäta. Varsti oli selge, et Gala ja Dali olid lahutamatud. Gala oli kümme aastat Dalist vanem ja pärit Venemaalt. 1.4 SURM Gala suri 10. juunil 1982. aastal. Kui Dali tema surmast kuulis, olevat ta öelnud, et Gala ei ole surnud, "ta ei sure kunagi". Gala maeti oma lossi Pubolis. 1963. aasta algul Dali tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast
justkui kõik muu muret tekitav ja see oli ilmselt selle raamatu üks positiivseimaid külgi. Ma loodan, et ka mina elan sama väärika vanuseni, kui Renoir ja mis kõige tähtsam, et ma saan samuti teha siit ilmast lahkudes seda, mis mind õnnelikuks teeb. Naeratuse võttis suule, kui lugesin ridu, et ta oli küll haige, aga tegi oma tööd suure rahulolu ja rõõmuga. Olen taaskord rahul selle valikuga, mis ma raamatute suhtes tegin, ei kahetse üldse, sest tahtsin ka ,,Galat" lugeda, kuid ilmselt seda alles suvel. Renoir and impressionism A revolution was beginning in French painting. A number of young painters began to rebel against the traditions of Western painting and went directly to nature for their inspiration and into the actual society of which they were a part. As a result, their works revealed a look of freshness that in many ways departed from the look of Old Master painting. The new art displayed bright light and
Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí hüsteeria muutus nii tugevaks, et see hakkas tema sõpradele muret tekitama ja nad palusid Galal tema eest hoolitseda. Et tähelepanu pälvida, käitus Salvador veelgi kummalisemalt: ta raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks, lõikas oma särgi puruks, määris end kitse väljaheite ja kalaliimiga kokku ja kaunistas oma kõrva punase pelargooniaõiega. Kuid kui ta Galat nägi, valdas teda hullumeelne naeruhoog. Gala võttis tal käest kinni ja lubas tema rahustamiseks, et ta teda enam kunagi ei jäta. Varsti oli selge, et Gala ja Dalí olid lahutamatud. Kui Eluard nõudis, et abikaasa koos temaga Pariisi tagasi pöörduks, otsustas naine Dalí juurde jääda. Tema suhe Salvadoriga ei avaldanud Dalí ja Eluard'i sõprusele ilmselt halba mõju. Gala ja Paul jäid lähedasteks sõpradeks. 1916. aastal abiellusid nad Pariisis. Gala oli oma mehe kaudu
välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad? · 2011 ,,Ühtne Eesti suurkogu" Teater NO99 · 2010 ,,Meie, kangelased" Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen · 2009 ,,Ruja" Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastas Ojasoo, muusikajuht, Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper. Vanemuine VAATA 27. Märts EESTI TEATRIAUHINDADE GALAT Auhindade mõte? · Kui teatri üldine suund on senistest institutsioonidest väljapoole (nii sisulises kui ruumilises mõttes), kuivõrd on siis tähtsust institutsionaalsetel auhindadel? · Tunnustus · Tähelepanu, reklaam · Oluliste ja tähenduslike suundade fikseerimine antud ajahetkel · Paralleelnähtusena kolleegipreemiad 1989. a alates koolitatakse näitlejaid, lavastajaid ja teatri tehniliste alade töötajaid Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas
annaabi.ee 
