kui imetajaid, sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu. Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased, kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga kiiresti omandanud täiesti eripärased jooned ja erinevad nii algliigist kui ka tihtipeale teisel saarel elavatest liigikaaslastest eraldi liigiks. Näiteks Galapagosel elav meri-iguaan pärineb algselt Lõuna-Ameerikas elutsevast iguaanist, ent ainsana saartel on see liik kohastunud eluks vees. Saartel elutseb ka 13 erinevat liiki vintlasi, igaüks eri saartel, kuid pärinevad ühisest esivanemast. Neid liike eristab üksteisest nokk, mis on kohastunud vastavalt toitumisele. Tänapäeval on saartel ka palju inimeste poolt sisse toodud liike, kes seda ainulaadset loodust hävitavad. Samuti on ohuks ka turism ning loodus ise, seda mere taseme tõusu näol
turizmtatilseyahat.com/en/a-dream-travel-to-disneyland.htm http://www.ts.ee/kruiisilaevad Turismi liigid Loodusturism. Tutvutakse maailma eri piirkondade metsiku loodusega. Kõige populaarsemad on safarid Aafrika savannipiirkondades, vihmametsa- retked Amazonase ääres või Indoneesias. Vaalavaatlused Uus-Meremaal, unikaalsete ökosüsteemidega tutvumised Madagaskaril või Šokiturism. Turistid viiakse piirkondadesse, mis on mingi õnnetuse või Galapagosel. Antarktika inimtegevuse käigus külastamine. tõsiselt muutunud või kannatada saanud. Näiteks Tšernobõli TEJ ümbruse külastamine, endiste sõjaväebaaside külastamine, näiteks Paldiski jt Jahiturism. Käiakse eri piirkondades loomi küttimas. Eesmärgiks saada jahielamus ja kui hästi läheb, siis ka trofee. Fototurism
7 2 REISIKORRALDAJA KORRALDAB REISI GALAPAGOSELE 2.1 Reis Galapagosele Equadori maailmakuulsaks loodusepärliks on Galapagose saared, mis asuvad rannikust ligi 1000 kilomeetri kaugusel Vaikses ookeanis. Sellist reisielamust pakub Albion reisid, reisijuhiks Taivo Koppel. See on maksimaalne programm nii Galapagose saartel kui vihmametsas. Galapagosel liikumine toimub väikese laevaga (jaht Florena), kus viibib ainult üks reisirühm. Reis kestab 17 päeva ja maksab 6450 eurot. Hinna sees - kőik lennud ja lennujaamamaksud, reisiprogrammi vastavalt kirjeldusele, kőik kohalikud rahvusparkide maksud, kőik söögikorrad vastavalt reisikirjeldusele, maapealne ja jőetransport vastavalt programmile, kahesed kajutid laeval ning Albion Reiside reisijuht. Lisatasu eest reisikindlustus. Saarestiku pindala on 7994 km²
Merilõvi on suureline sukelduma 300 meetri sügavusele (300 meetri pikkune on näiteks Pariisis asuv Eiffeli torn). Esinemine ja kaitse: Merilõvi elutseb Põhja-Ameerika läänerannikul alates Briti Columbia lõunakaldast kuni California lõunaosa ja California laheni. Üks merilõvi alamliik elab Galapagose saartel. Kunagi kütiti sukelnorsusid ulatuslikult, tänapäeval on nad kaitse all, tänu millele on nende arvukus stabiliseerunud. Californias elutseb ligikaudu 50000 looma, Galapagosel aga 40000 isendit. 6 Morsk Elukoht ja välimus: Morsk on loomtoiduline mereimetaja ja Arktika suurim loivaline.Morsad elavad Arktiliste merede rannikul,kus nad kogunevad suurtesse seltsingutesse. Morskadel on paks nahk ja naha all rasvakiht mis kaitseb neid külma eest.Kuigi maismaal tunduvad morsad kohmakad on nad head ujujad. Morsk võib kasvada väga suureks ning elada ka väga vanaks
ühte sulavaid flamingosid seetõttu nii kergesti. Kahtlust, kas tegemist on juhuse või ikkagi põhjusliku seosega, aitavad hajutada mitmeliigilised võrdlused, kus kahe liigi omavahelise võrdlemise asemel (nagu koolobuste puhul) või ühe liigi võrdlemise asemel teiste liikidega (nagu kaljukajaka puhul) võrreldakse omavahel sõltumatute liikide rühmi. Näiteks, kui lisaks kaljukajakale uuriti veel ühe teise kaljudel pesitseva kajakaliigi - hoopis teises maailma piirkonnas, Galapagosel elava öökajaka - käitumist, selgus, et selle liigi käitumuslikud iseärasused sarnanevad suurel määral kaljukajaka omadele. Selline avastus vähendas oluliselt kahtlust seose juhuslikkuse suhtes ja lisas kindlust järeldusele, et kaljudel pesitsevate kajakate erilised käitumuslikud omadused on kujunenud loodusliku valiku teel, kohandamaks nende käitumist pesitsemiseks kaljukarniisidel. 2