II Elliptilised galaktikad- sarnanevad ellipsile. Spiraalharud puuduvad. Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad. III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju. V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid. *Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Punanihke abil, galaktikate spektris. Kõik spektri jooned nihkuvad spektri punase värvi poole. (punane,oranssssss, kollane, roheline, sinine, violetne) Punanihe tekib, kui galaktika eemaldub meist mingi kiirusega. Mõõtes tema suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktikate kauguse. 5 Mis on Habblei seadus ja Habblei konstans?
varajases Univerumis liialt palju aktiivse tähetekkega galaktikaid, samas kui mõned miljardid aastad hiljem oli neid kahtlaselt vähe. ( 6 ) GALAKTIKAPARVED Meie Galaktika on galaktikaparve liige. Seda parve tuntakse Kohaliku Galaktikarühmana. Kohalikus Galaktikarühmas on veel üle kahekümne teise galaktika. Sinna kuuluvad spiraalsed, elliptilised ja korrapäratud galaktikad. Tuntakse ka paljusid teisi galaktikaparvi. Mõned neist sisaldavad ainult väheseid galaktikaid, teised jälle on palju suuremad. Üks suuremaid galaktikaparvi, milles on sadu liikmeid, asub Persuse tähtkujus. ( 2; lk.32 33 ) TÄHTKUJUD Esimesel pilgul paistab öine taevas segipaisatud tähtede kogumina. Juba ammustest aegadest on inimesed tähti silmitsenud ning märganud kujundeid ehk tähtkujusid. Kuigi tähed liiguvad maailmaruumis, asetsevad nad üksteisest väga kaugel ja nii paistavad
Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti
suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist
suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist
Küljelt vaadates on see galaktika ketta kujuline, ketta keskel on tolmu ja gaasikiht. Suuremad galaktikad üldiselt. 2)Elliptilised galaktikad kuju võib olla kerast kuni kettaks kokku surutud ellipsoidini. Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest. 3)Korrapäratud tähtede paigutuses ei ole kindlat struktuuri või süsteemi. 4)Ja veel teisi: lääts, kääbus, rõngas. · Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Galaktikaparved moodustavad universumi. Universum ei ole ühtlaselt täidetud galaktikaparvedega, vaid nad paiknevad kärjetaoliselt. Jaan Einasto. · On leitud galaktikaid, mis kiirgavad tavalisest galaktikast palju võimsamalt ja paiskavad kosmosesse osakeste voogusid, neid nim. aktiivseteks galaktikateks. Kõige äärmuslikumad nendest on kvasarid. Kiirgab sama palju, kui 1000 tavalist galaktikat> Kiirgusvõimsus ületab 1000. tavalise galaktika
Mis on astronoomiline ühik ? jaotatakse omakorda alaliikideks 9. Mis on valgusaasta ? - korrapäratud galaktikad 10. Mis on taevasfäär, kui palju on seal palja silmaga näha tähti ? - galaktikad moodustavad omakorda galaktikaparvi 11. Mis on tähtkuju ja kui palju neid on ? - meie Galaktika lähim naaber asub Andromeeda tähtkujus ja on meist kahe 12. Kuidas liiguvad tähed Maalt vaadatuna ühe ööpäeva jooksul ? miljoni valgusaasta kaugusel (nn. Andromeeda udukogu )
Galaktikas. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatatkse Galaktikaks.Galaktika pöörleb.Päikese kaugus Galaktika tsentrist on 30 000 valgusaastat.Galaktika keskel peitub tohutu massiga must auk.Meie galaktika koos 30 lähema galaktikaga moodustab nn Kohaliku Grupi.Palju suuremaid gruppe, galaktikaparvi, on universumis lugematu arv miljoneid.Selgel ööl võime näha üle kogu taeva ulatuvat helendavat vööd.Vaadates Linnutee heledat vööd, näeme lameda ketta kujulise Galaktika keskset tasandit, kus tähtede ( ja tolmu ning gaasi) tihedus on suurim. PILDIL: Galaktikate tekkimine Kui saaksime vaadata meie galaktikat mõnest teisest galaktikast , kust ta paistab serviti, näeksime Galaktika keskel olevat tuuma.See paistaks nagu kaks kokkupandud praetud muna, härjasilma.
ehitusele `' (Kaplinski 2009:158). `' Teadus koosneb ikka rohkem küsimustest kui vastustest kuid ilma küsimusteta ei saa olla vastust! ja üks küsimus, millele vastuse otsimisel on olnud kasu ka kosmilise jääkkiirguse uurimisest, on: miks ei ole aine universumis jaotunud ühtlaselt, vaid moodustab suuremaid ja väiksemaid tükke, klompe ja nende kogumeid, tähti, planeete, tähesüsteeme, galaktikaid ja galaktikaparvi `' (Kaplinski 2009:158). `' Küsimus tundub rumalavõitu, kuid temas on tõsine mõte. Tõesti, miks? Miks ei võiks aine olla ruumis jaotunud ühtlaselt? Võib-olla on ruum ise kuidagi ebaühtlane? Ei, ruumis pole mingeid auke ega konarusileitud, ruum on igal pool ja igas suunas ühesugune. Nii peab galaktikate, tähtede ja muude ainekogumite tekkimise põhjus olema aines endas, nähtavasti mingis tema algses ebaühtlased jaotumises, mida gravitatsioon hiljem võimendas
ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma
ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 16 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. 4.5. PAISUV UNIVERSUM Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922.a) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.
Alustame sellest, et asetame kõrvuti tänapäevase ja Piibli algussalmide kosmoloogia Tänase arusaama järgi elame me planeedil, mis tiirleb ümber ühe tagasihoidliku tähe neist sajast miljardist, mis moodustavad meie spiraalgalaktika, mida me hüüame Linnuteeks. Meie planeet asub Linnutee ühes spiraalharus, umbes 50 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskmest. Meie galaktika on üks nn "kohaliku grupi" ca kolmekümnest galaktikast. Ent Universumis on teisigi galaktikaparvi. Mõned koosnevad tuhandeist omavahel seotud galaktikaist On tähendusrikas, et Gn algussalmide kosmoloogilised kujutelmad ei ole teksti kokkuseadja originaallooming. Autor on kasutanud ära omaaegseid parimaid teaduslikke arusaamu maailma ülesehitusest, ent ta kasutab neid nii, et nende kaudu saaks nähtavaks Jumala arm ja vägi. Ehk Gn esimeste salmide mõte ei ole mitte selgitada maailma ülesehitust, vaid osutada sellele, et kõik olev võlgneb oma olemasolu ja allespüsimise Jumalale
annaabi.ee 
