kui kirjanduselu on soikunud. Ta plaanis välja anda koguteose, et kirjanduselu elavdada. Teataja toimetuses töötas sel ajal Gailit, kes oli sõbrunenud Visnapuuga. Metsanurga idee jäi soiku. Noor grupp kirjanikke sai kokku Adsoni juures (Adson, Gailit, Visnapuu, Tuglas, Under; Semper liitus Siuruga hiljem). Kõik peale Tuglase olid algajad sel hetkel. Otsustati luua kirjanduslik rühmitus, mille eesmärgiks oli sumbunud kirjanduselu elavdada ja endi teoste väljaandmine. Gailit- 1910 oli Gailitilt ilmunud üks jutustus ,,Kui päike läheb looja", ta oli siis 19-aastane. Teda oli mõjutanud populaarsed sümbolistid. Peale seda tegutses rohkem ajakirjanikuna. Hüüdnimi on Ge. Semper- oli üks esimesi, kes tutvustas eestlastele futurismi. Oli noor erudeeritud luuletaja. Visnapuu- hüüdnimega Vürst. Varasematel aastatel oli avaldanud paar koguteost. Under- hüüdnimega Printsess. Oli tol hetkel pisut üle 30ne. Ta hakkas tähelepanu saama oma avameelsete, intiimsete luuletustega.
võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis jääb puhkevas võitluses peale võim oma rumaluses ja jõhkruses (Huhuu) ning kõiki ootab katastroof. Selle novelliga osutab kirjanik, et inimeste saatus on maailmas (ühiskonnas) sageli vastandjõudude mängukanniks. Autor on ühendanud fantastika realismiga. Kuigi elulisi detaile on küllaga, on üldmulje siiski ebareaalne, mänglev ja kujutuslik. Uusromantismi joontega raamat ilmus ka August Gailitilt. ,,Toomas Nipernaadi" peategelaseks on elus paljusid rolle mängiv mees, kes püüab enda ajanatukest luiskamisega põnevamaks teha, kuid eelkõige tuleb esineda iseendada. See teos on romaan novellides, mis sai kiiresti populaarseks ning levis tõlgetena ka välismaal. 1920. aastate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Üks tähtsamaid kirjandusvoolulisi muutusi oli realismi uus tulek ning sellega koos romaani osatähtsuse kasv. 1920
"Siuru" ajal ilmunud fantastilise novellikoguga "Saatana karussell" (1917), mis tegi Gailiti nime kirjandusmaailmas üleöö kuulsaks. Leiti, et autor oskab uudselt, omapäraselt ja kunstiliselt ainestikku käsitleda, lisaks vaimustas lugejaid kirjaniku piiramatu fantaasia ja keeleline meisterlikkus. Gailiti teosed sädelevad elavast mõttekujutusest ja imestust tekitavast fantastikast, ta on meister ebatõelisi tegelastüüpe looma ja ebaharilikke olukordi kujutama. Järgmise teosena ilmus Gailitilt romaan "Muinasmaa" (1918), milles ta kujutas boheemlaste ebaharilikke eluviise. Juba 1919. aastal tekitas kõmu Gailiti följetonide ja groteskide kogu "Klounid ja faunid" (faun = inimesi hirmutav ja narriv metsavaim roomlaste usundis), millele 1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit pilkav "Sinises tualetis daam"
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere -- lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult
saada sellest kokku kapital kirjastuse asutamiseks. Üritus läks üle ootuste hästi korda. Valitses sõjaaeg, suuri üritusi ei toimunud, rahvas haaras võimalusest kinni. Toimus 25 sept. 1917. Välja oli kuulutatud loterii, peavõitudeks olid toredad ajaviited kuulsustega: Marta Lepa pats, jalutuskäik Ella Ilvakuga. Tolle aja kuulsusega ajaviitmine. Esimesed kirjastuse raamatud: M. Underi ,,Sonetid" 1000 ekseplari ja Siuru album. Gailitilt ilmus novellikogu ,,Saatana karussell" (selles selgelt ära tuntav selline Gailit nagu me tunneme). Fantaasiaga pole seal kokku hoitud. Gailit oli sellest seltskonnast ainus, kes ei kirjutanud luuletusi. Tuglaski oli rohkem novellikirjanik. Visnapuul ilmus luulekogu ,,Amores", Semperilt ilmus luulekogu ,,Pierrot". Atson tõi Tuglasele oma luuletuste käsikirja. Keegi poleks uskunud temast seda. Kirjutas murdekeelseid luuletusi ,,Henge palango". Need tesosed ilmusid kõik aastal 1917
annaabi.ee 
