Kumbki pool ei olnud harjunud arvestama arvamuste paljususega nagu see on omane demokraatiale, vaid taheti omada absoluutset võimu. Majandusliku olukorra järsk halvenemine tõi omakorda kaasa rahulolematuse kasvu ja poliitilise opositsiooni tugevnemise. Seadusandlikud võimuorganid Rahvasaadikute kongress ja Ülemnõukogu muutusid uuenduste peamisteks takistajateks ja president Jeltsini poliitika vastasteks. President oli sunnitud erru saatma peaminister Jegor Gaidari ja kinnitas uueks peaministriks 1992. a. Igor Tsernomõrdini, kes tagurlike jõudude meelehärmiks toetas Jeltsini poliitikat. Konflikt Jeltsini ja parlamendi vahel süvenes. Kuid 1993. a. aprillireferendum kinnitas presidendile usaldust. Septembris saatis Jeltsin laiali Rahvasaadikute Kongressi, kuid tema vastased keeldusid lahkumast parlamendihoonest. 3. oktoobril alustasid esialgsest peataolekust toibunud kommunistid
2005. aastal nimetas president Vladimir Putin Nõukogude Liidu hukku (крушение) sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Mõned eksperdid on sellest välja lugenud avalikku soovi Nõukogude Liit sisuliselt taastada.1 Apelleerimine mineviku sümbolitele (näiteks suur võit 1945, riigihümni meloodia, punalipp armee lipuna) on poliitilise protsessi juhtimise mõjus instrument. Jegor Gaidari sõnul domineerib Venemaa avalikus arvamuses praegu nii- sugune maailmapilt: 1) 20 aastat tagasi eksisteeris stabiilne, arenev, võimas riik – Nõukogude Liit; 2) kahtlased ja veidrad inimesed (võimalik, et välismaa agendid) mõtlesid välja poliitilised ning majanduslikud reformid; 3) nende reformide taga- järjed osutusid katastroofilisteks; 4) aastail 1999–2000 tulid võimule need, kes tunnevad muret riiklike huvide pärast; 5) pärast seda hakkas elu paremaks minema.
"Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti
Raud, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk jt. Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst. Eesti kirjanik mõistis anda keisrile, mis keisri kohus ja pioneeriliikumise kujutamise egiidi all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Eesti pioneeritegevus kandis kohustusliku punase värvi taga koguni skautlikke traditsioone. Sellele on kaasa aidanud ka kirjanikud, näit. H. Väli ja H. Pukk. Viimase "Rohelised maskid" teisendas timurlaste ( kõikjal NSVLiidus A. Gaidari teosest "Timur ja tema meeskond" alguse saanud heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks. Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast, tehnikast, eetilistest väärtustest. Suvine idüll domineerib seikluslikes poisteraamatutes. Selle ajastu lastel ei ole erilisi töökohustusi (mis kõneleb elujärje majanduslikust paranemisest).
Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar"
annaabi.ee 
