(Vedekiktermo- termom soojenem vedelikusamba pikkus paisumistorus muut; Bimetall termom-erinev joonpaisumteguri tõttu muudab bimetall temp muutudes oma kuju nt saunas; gaastermom- töötab gaasi rõhul-suurem rõhk kõrg temp.) 24. - 25. inim norm temp- 36-37 C, ohtlik- 33 ja 40 C (+-4 ohtlik) 26. Ideaalgaasi olek võr: ρV=(m/M)*RT, ρ-rõhk(Pa), m-gaasimass, R-univers gaasikonstant, T-abs temp (K) 27. Isotermiline – T-const nt:1)aeglaselt toatempil aku tühjakslaadimine,; 2) gaasimull on vees erinev sügavus, samal temp põhjas mull väike, pinnal suur, rõhk väh ja ruumal suuren; Isobaariline – p-const nt: õhupall külmas ruumis viies päikse kätte temp tõuseb, rõhk sama, sest ruumal suuren; isohooriline- V-const nt: gaasi kuumutam gaasiballoonis jääval ruumalal. 28. Õhu koostis: 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% CO2,väärisgaasid. 29. Liiga kiirelt kõrgele mäkke tõustes tabab inimest "mägitõbi", mis seisneb peapöörituses,
km. Keemilise koostise poolest sarnaneb ta rohkem tähtedega tema atmosfääris ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust heeliumist. Jupiterist oleks võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Planeedil on ka vägev raadiokiirguse allikas, ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsev kiirgusvöönd. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule
Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maataoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Meie teadmised Jupiteri sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa-massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema
vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Hoolimata sellest kiirgab Jupiter soojus- kiirgust ja toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on tugeva raadiokiirguse allikaks,mille põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Uurijad arvavad, et Jupiter on hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maa- taoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kuid Jupiteril on pind olemas. Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud hulk erinevaid keemilisi ühendeid, mille hulgas on ka kee- rulisi orgaanilisi molekule
Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub korrosioon. Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on metallide gaaskorrosioonikindluse määramiseks vaja arvestada ka oksiidikihi kaitsvate omaduste säilivust erinevates keskkondades. Joonis 1: enam esinevaid oksiidikihi purunemise näiteid: a) gaasimull oksiidikihi all, b) gaasimull on purustanud oksiidikihi, c) gaase mitteläbilaskvad tühimikud, d) oksiidikihi eemaldumine
Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojust ja tõenäoliselt toimib see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka vägev raadiokiirguse allikas ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Planeedil peaks olema ka tahke tuum ilma selleta ei oska teoreetikud põhjendada niisuguse magnetvälja olemasolu. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa- taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 km allpool. Sest ainult väga paksu pilvekihiga saab seletada kummalist asjaolu: sealne ekvatoriaalne ala teeb täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt.
kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks 5 ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsevad kiirgusvööndid. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning maataoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga siiski Jupiteril pind on olemas, siis see on vähemalt 1000 kilomeetrit planeedi pilvede ülemisest piirist allpool. Ainult väga paksu pilvekihiga saab seletada kummalist asjaolu -- Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit.
- Bi-ühenditel on bakteritsiidne toime Helicobacter pylori suhtes - Haavand paraneb II .KÕHUPUHITUSE VASTASED PREPARAADID: Gaas esineb seedetraktis vahuna ja selle resorptsioon läbi limaskesta on takistatud. Lastel ka peensooles ja jämesooles. Täiskasvanutel- jämesooles. Dimetikoon – ränioksiid – pindaktiivne ühend, mis muudab gaasimullide pindpinevust →gaasimull laguneb →gaas väljub loomulikul teel v resorberub läbi soole limaskesta. Toime vaid füüsikaline, ei toimu keem,reaktsiooni.Farmakoloogiliselt inertne. CUPLATON –emulsioon SAB SIMPLEX – suspensioon ESPUMISAAN – emuls.kaps. ANTIFLAT – närimistablett COLINOX - suspensioon SIMETIKON-> ISE III.KÕHUKINNISUSE RAVIMID e. LAHTISTID Kõhukinnisus obstipatsioon Obstipatio, constipatio
• Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega vms, ei esine kuivas õhus
• Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 114. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega vms, ei esine kuivas õhus
• Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine 2Mg O2 2 MgO Nt: reageerimine hapnikuga. 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Levinuim liik
annaabi.ee 
