Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest . Mootorite liigitus .. Mootor on mehaanilise energia allikaks ja on vajalik autode , traktorite ja liikurmasinate liikumapanemiseks . Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel : · Otstarbe järgi : veovahendite ja kohtkindlad mootorid · Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle .
1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid. 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid. 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid. 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid. 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga. 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid. 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille silindrite telg on püstsihi suhtes 20 40 kraadi kaldu; kaherealised V-kujulised, mille silindriread asetsevad teineteise suhtes nurga all; vastakmootorid, mille silindriread on kohakuti rõhtasendis.
1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Otto ringprotsess), b) Kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler-Sabathei reingprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid; 6) silindrite arvu ja asetuse järgi: a) 1 silindrine (1) b) Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6) c) V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12)
1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid; 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid; 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille silindrite telg on püstsihi suhtes 20 40 kraadi kaldu; kaherealised V-kujulised, mille silindriread asetsevad teineteise suhtes nurga all; vastakmootorid, mille silindriread on kohakuti rõhtasendis;
3. Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori reverseerimise teel) 4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse) peaülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi SPM klassifikatsioon I taktilisuse järgi: 2 – taktilised 4 – taktilised II otstarbe järgi III kasutatava kütuse järgi gaasimootorid diiselmootorid bensiinimootorid ( karburaatormootorid e. Otto mootorid) IV küttesegu süütamisviisi järgi sundsüütega mootorid kompressioon süütega mootorid isesüttimisega mootori V konstruktsiooni järgi • ristpeamootori • ristpeatamootor 1 kolb, 2 kolvisäär, 3 diafragma, 1 silindrikaan, 2 kolb, 3 hülss, 4 liugpinnad ,5 ristpea, 6 liuad, 7 keps 4 keps, 5 väntvõll
J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga;
Gaasimootoriga seadmed põhinevad Otto protsessil, nagu ka bensiinimootorid. Gaas süüda- takse süüteküünlaga ja põletatakse väga lahja seguna. Lahja kütteseguga mootori (ingl leanburn) eeliseks on madal põlemistemperatuur ja väike NOx tekkimine. Pole vaja gaaside katalüütilist puhastust. Lahja kütteseguga töötavad mootoreid valmistatakse ilma eelkambrita. Nende konstruktsioon põhineb tavalistel diiselmootoritel, alandatud on kompressiooniastet. Gaasimootorid on ette- nähtud töötamiseks looduslikul gaasil (pure energy plant). Nad on odavamad diiselmootoritest, milledes kasutatakse tavaliselt kaheastmelist põletamist ja vajalik on 65(113) Villu Vares Energia ja keskkond kompressor ja katalüsaatoriga gaasipuhastus. Nende elektriline kasutegur on piirides 35...42%. Soojust väljastatakse peale mootorist välju-
annaabi.ee 
