kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes vg v + vg , liikumatu vaatleja suhtes . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett- gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on
Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. Eesti asub 56-58 kraadi põhjapikkust Piki ekvaatorit mõõdetud Maa ümbermõõt 40075km PÄIKESESÜSTEEM Päike on gaasikogum Vanus ca 5 miljardit aastat Koosneb vesinikust ja heeliumist Temp südamikus ca 13 000 000 kraadi, pinna 6000 kraadi Kaugus maast ca 150 000 000 km Päikese sees termotuumareaktsioonid, vesinik liitub heeliumiks Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 min Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava
paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on
okludeerunud frondi tüübi vaatluskohta viimasena saabuv külm front. Sellisel juhul on kõige ees liikuv külm õhk pisut soojem kui kõige taga liikuv. Liitfrondi üleminekul asendub külm ilm veel külmemaga. Ka külma tüüpi okludeerunud frondid esinevad sagedamini suvel Atmosfäärielekter Ioon on elektrilisel laetud osake molekul vms mis moodustavad elektronidega liikumisel primaariooni ( molekul + elektron) . Primaariooni võivad liituda aerosooliosakestega , mison õhus hõljuv gaasikogum pmst (võivad laengut omada). Aerosool on kandev gaas + osakesed . Udu näiteks. Igas maalähedases kuupsentimeetris on umbes 400 laetud osakeste paari . Igas sekunds tekib umbes 10 ioonipaari juurde , mille põhjused on kiirguslikud st mingi kiirgus lõhub molekule kuskil. Kolm peamist ioniseerivat gaasi on : Radoon ( 6 ioonipaari/s ) , gammakiirus( 2 ioonipaari/s) ja kosmiline kiirgus (2 ioonipaari/s) . Radoon on inertne
jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. r Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis r r p 0 = ( M + m )v . M +m r v 4 Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse r kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes v g , r r liikumatu vaatleja suhtes v + v g . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata väikese muudu r dv võrra, mass väheneb suuruse dm võrra. Süsteemi rakett-gaasikogus summaarne impulss liikumatu vaatleja suhtes on
annaabi.ee 
