Piirangud õmbluste asendile või Ei ole piiranguid Ei ole piiranguid ligipääsetavusele Parameetrite reguleeritavus Lihtne Lihtne Keevitaja kvalifikatsioon On vaja On vaja Kuna ülesandes on tootmismahuks masstootmine, siis selleks sobib MIG-keevitus, sest sellisel keevitusprotsessil on kõrge tootlikkus. 3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus:
18 46. Kontrollsõidu ajal avastad, et auto ei seisa "P" asendis paigal. Milline rike võib olla selle põhjuseks? · Valesti reguleeritud või rikkis käiguvalitsa tross või hoovastik · Parkimislukusti riei 47. Kontrollid bensiinimootoriga mehaaniliselt juhitava gaasiklapiga autot. Mida tuleb gaasiklapi juures kontrollid? Gaasiklapp peab liikuma kergelt, ilma gaasiklapi kere külge takerdumisteta. Gaasiklapp peab liikuma kuni piirelini. Trossi pikkus ei tohi piirata gaasiklapi liikumist. Trossile peab jääma väike vabakäik. 48. Mida tuleb jälgida käiguvalitsa trossi pikkuse reguleerimisel? Enne trossi pikkusereguleerimist tuleb veenduda, et käiguvalitsa ja siibri asendid oleksid omavahelvastavuses. Trossile peab jääma peale reguleerimist väike vabakäik. 49
juhtplokk mootori juhtplokile "palve" vähendada mootori pöördemomenti. Seejärel hakkab mootori juhtplokk kuni kaapimise lõppemiseni silindreid ükshaaval välja lülitama. 3.2 ASR elektroonilise gaasiklapiga Koos elektriliste gaasiklappide bensiinimootoritele ilmumisega on ASR-i tööpõhimõte tunduvalt lihtsustunud. Kuna gaasipedaali ja - klapi vahel enam mehaanilist ühendust ei ole siis on mootori pöördemomenti väga lihtne vähendada. Selleks tuleb gaasiklapp sulgeda. Juhul kui veotelje rataste pöörlemissagedus muutub mittevedavatest ratastest suuremaks, saadab ASR-i juhtplokk mootori juhtplokile "palve" vähendada mootori pöördemomenti. Seejärel hakkab mootori juhtplokk kuni kaapimise lõppemiseni sulgema gaasiklappi. Tavaliselt toimub juhtplokkidevaheline suhtlemine läbi CAN võrgu ja ASR-i reguleering on väga kiire ja täpne. 3.3 ASR-i töötamine diiselmootoritel
Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga Kolm konservikarbi avajat Käsikuivenduspump Prozektor Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur Redel Sisemine redel Hauskar Gaasiklapp Ujuv päästeliin Kott remondivaheditega Pump Kott aerudega Ventiil õhu pumpamiseks Gaasiballoon Ujuv nuga Gaasi jaotussüsteem Ballastitaskud 14)Milline nõue kehtib tuletõrjevoolikutele? Ruumides peab olema vooliku pikkuseks 10-20 meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust
Kinnitusvahendid peavad vastu pidama MSL, kui kasutame ohutusfaktorit 1,5. CS=MSL/1,5 Pilet No. 20 1. Päästeparve varustus Ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump, ventiil õhu pumpamiseks, ballastitaskud, varustuse konteiner, ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök. 2. Individuaalsed päästevahendid, üldnõuded Päästerõngaste arv sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt kaheksa. Päästerõngad peavad olema paigutatud mõlemasse pardasse nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergesti kasutada. Üks päästerõngas peab kindlasti olema laeva ahtris, kaks tule-suitsupoiga
D2 [mm] -väntvõlli rihmaratta diameeter. 1.5. Sisselaskesüsteem Sisselaske süsteem koosneb 6,2 kg raskusest sisselaske kollektorist tähisega RBB (Foto 7), mille pleenumi mahuks on 1650 cm3 ning millel on võrdlemisi pikad sisselaske kanalid 310 mm. Kanali maksimaalne läbimõõt on 48 mm ja minimaalne 44 mm. Kogu kanali maht on 1970 cm3. Kanalite ning pleenumi mahuks kokku on 1970 cm3 + 1650 cm3 = 3620 cm3. Sisselaske kollektorile kinnitub elektrooniline gaasiklapp läbimõõduga 60 mm. [9] Foto 7. K24A3 mootori sisselaske kollektor 13 1.6. Kütusesüsteem Kütusesüsteem koosneb neljast kütusepihustid mille tootlikkus on 330 cm3/min. Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas. Kütusesüsteem on tagasivooluta. Sellise süsteemi juures hoiab
sadamasse sisenedes või väljudes ning merel sõjalaeva kohates. • RSK – 65 PILET 14 • Päästeparve ehitus,varustus, markeeringud konteineril ja veeskamine. Päästeparve varustus - ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump, ventiil õhu pumpamiseks, ballastitaskud, varustuse konteiner, ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök. Päästeparve veeskamine: Ise avanevad, laev huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja parv tõuseb veepinnale; taavetitega veeskamine; nõrga lülilise liiniga laeva küljes kinni (ühelt poolt on laeva küljes, teiselt pool päästeparve küljes, üleminekul päästeparve läheb liin
annaabi.ee 
