1 Tehniline CV2 248,11 700 200 550 1 275 275 ruum 1 3918 kW 2.3. Valitud soojusallika kirjeldus ja küttesüsteemi ühendamine Hoonesse on projekteeritud kaminahi ning seinale kinnitatav JUNKERS Ceraclass ZW14- 2DH AE gaasikatel küttevõimsuse vahemikuga 8,0-14,0 kW ning kuumaveevalmistamise 8 võimsusega kuni 24 kW. Soojusallikas on kinnise põlemiskambriga ning sisaldab ventilaatorit, mille abil põlemisjäägid suunatakse välja läbi spetsiaalse toru ning põlemisõhk võetakse õuest. Lisaks on olemas ka tsirkulatsioonipump, membraanpaisupaak ja kaitseklapp. Soojussõlmes toimub gaasi põlemine, mis soojendab vett. Vesi lastakse ringlusesse tsirkulatsioonipumba abil
· Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid.
Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw Soojakulu soojale veele on 4500 kw aastas Katla arvestuslik võimsus on kuni 25kw Soojakandja parameetrid on 80°-60°C Küte Hoone kütmiseks paigaldatakse majandusruumi universiaalne gaasikatel koos soojavee- boileriga. Boileri maht on 150 l. Küttesüsteem täidetakse spetsiaalse pehmendatud veega. Kuni gaasitrassi valmimiseni saadakse gaas ehitatavast vedelgaasihoidlast. Majandusruumi välisseina tuleb panna õhurest õhu juurdepääsu tagamiseks ja aken gaasiplahvatuse puhuks. Esimese korruse ruumidesse tuleb vesi-põrandaküte. Iga ruumi küttetorustik tuleb varustada reguleerimisventiiliga. Põrandakütte segamissõlm paigaldada katlaruumi.
70....75 % Väga hea 65...70 % Hea 60...65 % Täiesti rahuldav 55....60 % Rahuldav 50....55 % Ebasoovitav Alla 50% Väga madal 33. Kateld e ülevaatus ja kontroll Gaasikatel Gaasikatla puhul oleksid vajalikud minimaalsed mõõtmised ja arvutused järgmised: 3 o gaasi kulu, m /h; o katla soojuskoormus (soojusvõimsus), kW; o CO2 või O2 sisaldus suitsugaasides, %; o Suitsugaaside ja põlemisõhu temperatuur, oC; o Mõõtmised või andmed katla välispinna temperatuuride kohta.
läbivajumist) või ehitada lae alla ehitusplaatidest aluslagi. Vahelagede löögimüraläbivuse vähendamiseks tuleb ehitada ujuv põrand: elastne vahekiht jäikade põrandamaterjalide vahel. 13.2 Tehnosüsteemid 13.2.1 Soojusvarustus Soojusvarustuse renoveerimise sõltub oluliselt sellest, millise soojusallikaga on tegemist. Peamised soojusallikad korterelamutes olid: ahi/pliidiküte; korteripõhine gaasiküte; keskküte tsentraalse katla (levinuim gaasikatel) baasil; kaugküte; otsene elekterküte. 13.2.1.1 Ahi/pliidiküte Enne ahju või pliidi renoveerima asumist tuleb ahi või pliit lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab hinnata, kas renoveerimine võib õnnestuda: renoveerimisega tagatakse piisavalt pikk kasutusiga või tuleb mõelda uue ahju ehitamisele. Ahju probleemidele ja renoveerimisvajadusele viitavad:
annaabi.ee 
