Füüsika ülesanded I raamat (0)

Ühtlase liikumise kiirus 
Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus 
Kiirus ja keha poolt läbitud  teepikkus  ühtlaselt muutuval liikumisel 
Kesktõmbekiirendus 
Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina 
kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu 
erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud 
Kehale mõjuv kogujõud     on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude 
vektorsummaga
Raskusjõud P = m g , kus g on  raskuskiirendus  ja m on vaadeldava keha mass.
Elastsusjõud  F = − k x , kus k on  jäikus , x deformatsiooni suurus. 
Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale 
vastupidine  hõõrdejõud 
kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev 
jõukomponent (jõu normaalkomponent).
Kesktõmbejõud -  Ringjoonelisel  liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud 
kesktõmbejõud 
kus v joonkiirus  ja r ringi raadius. Kiirendust             nimetatakse 
kesktõmbekiirenduseks.
Impulss  on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega 
Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral 
avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu 
mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna 
vahel.
Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis 
avaldub kujul 
Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena 
Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul                           kus h 
on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. 
Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul
       kus x on  nihe
tasakaaluasendist.
Mehaanilises süsteemis, kui  kehadele  mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st 
jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia 
summa jääv suurus 
Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada 
Ideaalse gaasi olekuvõrrand 
       kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, 
N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on 
antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, 
eelmisega ekvivalentsel kujul 
     
       kus R on universaalne 
gaasikonstant ja µ molaarmass .
Termodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk , keha  siseenergia  muut ja 
paisumistöö  on seotud järgmise valemiga Q = ∆U + A , kus Q on juurde antav (või
ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. 
Soojusmasina kasutegur: 
  kus Q1 on süsteemile juurde antav 
soojushulk ja Q2 jahutile 
ära antav soojushulk.
Ideaalse soojusmasina kasutegur: 
   kus T1 on  soojendi  temperatuur ja 
T2 jahuti  temperatuur.
Soojendamisel  vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine  agregaatolek  ei 
muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja
∆T temperatuuri muut. 
Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on
sulatatava keha mass ja λ tema  sulamissoojus . 
Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk Q = r m , kus m on 
aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav 
aurustumissoojus.