organismid juustude ning antibiootikumide toomisel. Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel. Seente lenduvad eosed võivad põhjustada ärritusi ja allergiat. 2.3. Fusarium Fusarium on suur seenteperekond mis kuulub niitseente hulka, laialt levinud pinnasel ja taimedel. Mõned liigid toodavad toksiine teraviljaseemnetel, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervist, kui nad jõuavad toiduahelasse. Mõned Fusariumi toodete tarbijad on näidanud, et selle toiduallergia on olemuselt sarnane maapähkli ja muu toidu allergiaga.
Eeskätt kahjustuvad maks ja neerud. · Kantserogeenne toime pahaloomuliste kasvajate teke · Mutageenne toime- kahjustab organismi pärikukku infot (DNA) · Teratogeenne toime kahjustab loodet (abordid) Osa mükotoksiine on väga termostabiilsed: · ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel, küpsetamisel Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused · röstimisel grillimisel lagunevad aeglaselt (Fusariumi toksiin laguneb 200C juures) Toksiinid hävivad tugevate hapete, aluste toimel. 5.2.Mürgistuse lähteallikad: · Hallitanud toiduained · Toor-või vahesaadused, mis sisaldavad toksiine · Loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha · Toksikogeensete hallitusseente kasutamine Hallitus areneb ka toiduaine sees, mitte ainult pinnal 5.3.Mürgistuste vältimine 1. Tooraine puhtus · Tagada teravilja, puuvilja õigeaegne koristus
rakud muutuvad vanas kultuuris kokoidseteks rakkudeks. Kui kasvutingimused on jälle soodsad, siis kokkidel ilmuvad väljakasved ja need "idanevad" pulkjateks ebakorrapärasteks rakkudeks. Esinevad ka V-kujulised figuurid. · Lagundavad herbitsiide. Neid leidub ka kalade ja molluskite pinnal, reovees, aktiivmudas. · On kirjeldatud ka Arthrobacteri kitinaasi tootev tüvi ja üritatud teda kasutada Fusariumi tõrjeks taimekaitses. Perekond Micrococcus · Graampos. kokid, kes paiknevad tetraadides ja ebaregulaarsetes kogumites. Tavaliselt liikumatud ja asporogeensed. Aeroobsed, omavad karotinoidpigmente ja kolooniad on eredalt värvunud. · Bergey määrajas kuulusid Staphylococcus ja Micrococcus ühisesse sugukonda Micrococcaceae. Mikrokokke on väga palju imetajate loomade nahal.Inimese nahal on palju Micrococcus luteust, M. agilist, M. variansi, M. roseust.
Samal põhjusel eritub toksiin lehma organismist uriiniga kiiresti veise uriini pH on kõrge ning neerutorukestes erilist toksiini reabsorbtsiooni ei toimu. Verest on ohratoksiini ja selle laguprodukte leitud vaid kroonilise mürgistuse korral, kuna ohratoksiin kinnitub plasma proteiinidele ja püsib nii veres kaua. 2.3 Zearalenoon Zearalenooni (ZEA) produtseerivad Fusarium graminearium jt Fusariumi perekonna seened. Keemiliselt on see resotsükliline happeline fenoollaktoon. Üle 90% (in vitro tulemused) põhitoksiinist lagundatakse vatsas (ainuraksed on üheksa korda aktiivsemad kui mikroobid) - zearalenooliks (neli korda tugevam östrogeenne toime) ja vähesel määral -zearalenooliks (toksiline emaka limaskesta rakkudele). Moodustunud -zearalenool võib vatsas siiski ka tagasi ZEA-ks hüdrolüüsuda ja algupärasena soolde jõuda
vaheseintega niite. Õhuhüüfidest irduvad silindritaolised rakud oiidid. Oidium lastis areneb sageli peh m ete juustude ja v õi pinnal ning põhjustab nende m õrkjaks m uutumise ja räästumise. Selle hallituse m õned teised liigid arenevad presspär mil, linnastel, hapendatud k öögiviljadel ja mitmesugustel marjadel, kutsudes esile nende rikne mise. Mittetäielike seente hulka kuulub ka Fusarium, millel on veidi k õverad paljumahulised koniidid. Mõned Fusariumi´liigid tekitavad kartulitel kuiv mädanikuks nim etatud haigust. Se enest kahjustatud mugulasosad kootuvad, m e enutades kuivaks kollakaspruuniks tärklisetaoliseks massiks, milles m o odustavad m ütseeliga täidetud õõned. Monilia perekonda kuuluvad seened kahjustavad mitmesuguseid puuvilju, leiba, juustu ja m uid toiduaineid. Õuntel ja pinidel tekitab m ädanikku selle seene liik nagu Monilia fructigena. K õvade juustude koorele mustade täppide
annaabi.ee 
