Kuna puudub vastastikmõju veega (nad ei saa moodustada vesiniksidemeid) on nad hüdrofiibsed ega lahustu vees. Suure tihedusega, veest raskemad. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid (fluoro-, kromo-, jodo- ja bromo-). Asendusrühmade arvu väljendatakse eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. Funktsionaalnomenklatuuri järgi moodustatakse halogeenühendi nimetus süsivesinikurühma nimetusest, millele lisatakse liide fluoriid, -kloriid, -bromiid- või jodiid. Kõik halogeenid on süsinikust elektronegatiivsemad. Looduslike halogeenühendeid tuntakse väga vähe. Seevastu on inimene loonud ning kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeenühendeid. Reaktsioonivõime teeb nad asendamatuteks paljude ühendite valmistamisel. Kõik halogeenühendid
Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbromiid, CH3CHClCH3-2-kloropropaan e-isopropüülkloriid.Ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas
Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga soovitan kasutada sulgudes olevat ,aga siis peate arvestama sellega ,et peate ära nimetama ketoonrühmad , millise C juures nad asuvad nagu allpool näites 2. O 1)CH3CCH2CH3 või CH3COCH2CH3 > metüületüülketoon (butanoon) 2)CH3COCH2COCH3 > trimetüülketoon (pentaan -2,4-dioon)
Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu)
OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise aineklassi.(etaanC2H6- etanoolC2H5OH) Funktsionaalnomenklatuuri järgi moodustatakse alkoholi nimetus süsivesinikrühma nimetusest, millele lisatakse sõna alkohol (etüülalkohol- etanool) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik-hapnik.
süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal 9. KETOONID · Ketoonide üldvalem: R CO R. · Funktsionaalrühm: CO. · Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon · Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon 10. KARBOKSÜÜLHAPPED · Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. · Funktsionaalrühm: COOH. · Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. · Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape.
4. Väävlit sisaldavad orgaanilised ühendid 4.1. Tioolid Üldvalem: RSH, Nimetuse moodustamisel lisatakse tüviühendile lõppliide tiool.Kui SH on asendusrühm (funktsionaalrühm), siis kasutatakse liidet merkapto. Näiteks CH3CH2CH2SH - 1-propaantiool HOCH2CH2SH - 2-merkaptoetanool 3-metüül-1-butaantiool 4.2. Sulfiidid Üldvalem: R1 S R2 Sulfiidide nimi moodustatakse tüviühendi nimetusest eesliite tio-(alküültio-) abil. Funktsionaalnomenklatuuri järgi saadakse sulfiidi nimetus analoogiliselt eetritega, kuid kasutatakse lõppliidet sulfiid. Väävlit sisaldavaid heterotsükleid nimetatakse sarnaselt hapnikku sisaldavatega, kuid eesliide oks- asendatakse eesliitega tia-. dimetüülsulfiid
Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal Ketoonide üldvalem: R CO R. Funktsionaalrühm: CO. Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O
Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal Ketoonide üldvalem: R CO R. Funktsionaalrühm: CO. Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O
vesiniksidemeid) on nad hüdrofiibsed ega lahustu vees. Suure tihedusega, veest raskemad. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid (fluoro-, kromo-, jodo- ja bromo-). Asendusrühmade arvu väljendatakse eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. Funktsionaalnomenklatuuri järgi moodustatakse halogeenühendi nimetus süsivesinikurühma nimetusest, millele lisatakse liide fluoriid, -kloriid, -bromiid- või jodiid. Kõik halogeenid on süsinikust elektronegatiivsemad. Looduslike halogeenühendeid tuntakse väga vähe. Seevastu on inimene loonud ning kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeenühendeid. Reaktsioonivõime teeb nad asendamatuteks paljude ühendite valmistamisel. Kõik halogeenühendid on mürgised ning lenduvad
annaabi.ee 
