Ülikooli juurde loodi lastekliinik 1922. aastal. Kahe maailmasõja vahelise Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teaduslik tase ei olnud kiitaväärt, aga said avatukus uued instituudid ja õppetoolid (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele. Prof. Siegfried Loewe (1884-1963) pani aluse farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule.
raha- või inimeste puudusel täitmata. Samas suudeti Tartus muu maailma arengutega sammu pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi. Need on lisaks prof. L. Puusepa juhitavale närvikliinikule ja neuroloogiakateedrile, füsioloogia (M. Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu füsioloogidest ka rahvusvahelist tuntust omanud olid Alexander Lipschütz (1883-1974), Alfred Fleisch (1892-1973) ja Maks Tiitso (1900-1944). Kaks esimest jätkasid edukat
meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 53 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte.
meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 50 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte.
meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte.
annaabi.ee 
