1. Fundamentaal- ja rakendusteadused mõisted, näited teadusharudest ja nende uurimisvaldkondadest Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses. Biotehnoloogia rakenduste näited. Biotehnoloogia rakendusvaldkondade alusel jagatakse biotehnoloogia kolmeks põhivaldkonnaks: · punaseks ehk tervishoius kasutatavaks biotehnoloogiaks · roheliseks ehk põllumajanduses, keskkonnakaitses ja toiduainetetööstuses kasutatavaks biotehnoloogiaks · valgeks ehk traditsioonilises tööstuses nagu tekstiiltööstuses, metsatööstuses ja elektroonikatööstuses
KÜSIMUSED/VASTUSED 1.Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses. 2.Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3.Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud?
sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. · Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. · Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse. · DNA sõrmejäljed 2. Bioloogia seos teiste teadusaladega. · Teoreetiline mingi teise fundamentaalteaduse avastatud nähtuste seletamiseks (psühholoogia, pedagoogika) või vastupidiselt teiste fundamentaalteaduste nähtusi ja seaduspärasusi bioloogia nähtuste seletamiseks (füüsika, keemia, matemaatika), elu uurimiseks tekkinud ka piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. · Rakenduslik peamised rakendusvaldkonnad on : meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete tööstus. Uued rakendused : biookina ja
Lk. 10 1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses. 2. Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud?
Bioloogia seos teise teadustega: Psühholoogia ja pedagoogika( käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks) Bioloogia kasutab oma uurimisala ka seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste nähtusi. Biokeemia-ja füüsika – teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos: Rakenduslik (meditsiin, veterinaaria, põllumajandus) Seos fundamentaal-ja rakendusteaduste vahel on vastastikune. Fundamentaalteaduse avastatud nähtuste rakendamisel tekib tihti vajadus seda nähtust täpsemalt edasi uurida. Bioonika- BIOloogia ja tehNIKA, elusloodduse eeskujude kasutamist tehnika ja tehnoloogia arendamisel. ( lennukitiiva järkjärgulist täiustamist) Bioloogilise rakenduste lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. Maaviljeluse ja loomakasvatuse ajal aretati kodustatud liikide sorte ja tõuge. Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine – piimhapebakterid
Bioloogia seos teise teadustega: Psühholoogia ja pedagoogika( käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks) Bioloogia kasutab oma uurimisala ka seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste nähtusi. Biokeemia-ja füüsika – teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos: Rakenduslik (meditsiin, veterinaaria, põllumajandus) Seos fundamentaal-ja rakendusteaduste vahel on vastastikune. Fundamentaalteaduse avastatud nähtuste rakendamisel tekib tihti vajadus seda nähtust täpsemalt edasi uurida. Bioonika- BIOloogia ja tehNIKA, elusloodduse eeskujude kasutamist tehnika ja tehnoloogia arendamisel. ( lennukitiiva järkjärgulist täiustamist) Bioloogilise rakenduste lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. Maaviljeluse ja loomakasvatuse ajal aretati kodustatud liikide sorte ja tõuge. Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine – piimhapebakterid
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi
Bioloogia teadus jaguneb kaheks: 1) Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (molekulaarbioloogia, geneetika). Siia kuuluvad ka eribioloogilised teadused (zoobioloogia, botaanika) 2) Rakendusbioloogia tegeleb bioloogia haruteaduste avastuste viimisega praktikasse. Bioloogia seos teiste teadustega Seoseid on kahesuguseid: 1) Teoreetiline, kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia side psühholoogia ja pedagoogiaga),et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Kuid bioloogia kasutab ?? uurimisala nähtuste seletamiseks ka teisi teadusi matemaatika, füüsika, keemia. Nii tekivadki piirteadused (biokeemia, biofüüsika uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse). N: rakuhingamine, fotosüntees. 2) Rakenduslikbioloogia põhilised rakendusvaldkonnad: · meditsiin · veterinaaria
· Erinevus põhihuvis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel, inimgeograafia põhihuvi on tihe kindla nähtuse korraldus ruumis. · Erinev ruumikäsitlus, erinev suhtumine kaartidesse · Loodusgeograafia on objektiteadus, inimgeograafia aga teemateadus Inimgeograafia koosseis ja tähtsamad teemad Teadused jagunevad fundamentaal- ja rakendusteadustesks. Fundamentaalteaduse ülesanne on hankida uusi teadmisi, rakendusteadustel uurida nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada seejuures tekkivaid raskusi. Teaduste praktiline jätk elus on raknedus. Fundamentaalteadustel on mõte ainult siis, kui neil on rakendusi. Fundamentaalse inimgeograafia liigendus sisu alusel - peamised teadusharud: 1. loodusvarade geograafia, 2. rahvastiku-ja asulastiku geograafia, 3. majandus-, 4. poliit-, 5. kultuuri-, 6
väite tähendus seisnema avalikult vaadeldavates verifikatsioonitingimustes, mis kirjeldavad käitumuslikke ja füüsikalisi nähtusi. Protokoll-laused. Kõige elementaarsemad laused empiiriliste faktide kohta. Keerukamad laused on empiirilise kontrolli käigus viidavad tagasi protokoll-lausetele, mis on kinnitamise viimaseks instantsiks(epistemoloogiline fundatsionistlik ettekujutus). Hempel ja kontroll-laused. Ühendteadus. Eriteaduste laused taanduvad fundamentaalteaduse lausetele. Teaduse jagunemine eriteadusteks tuleb teadlaste huvide erinevustest. Neurath – eriteaduste väited tuleks esitada kõigile teadustele ühtses keeles. Hempel – füüsika väide: väide, mis on sõnastatud füüsika terminiloogias; füsikalistlik väide: väide, mis on tõlgitav füüsika terminiloogiasse ilma, et tähendus muutuks; eesmärgiks näidata, et psühholoogilised väited on füsikalistlikud ja seega on psühholoogia osa ühendteadustest. Hempeli näide