kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. 1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse nivelleerimise polügoonide sisse. Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2
Uus võrk projekteeriti käikude süsteemina, mis moodustab 11 suuremat polügooni mandril ja saartel. Lisaks 9 väiksemat polügooni mandri äärealadel. Uue võrgu projekteeritud nivelleerimiskäikudesse kuulub 2264 märki. Käikude üldpikkus on 2925 km ja märkide vaheline kaugus 1,3 km. Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. Võrreldes jooniseid (Geodeet nr 21 joonis 2 ja Geodeet nr 41 joonis 1), siis on näha, et viimase nivelleerimise puhul on rajatud uusi nivellerimiskäike Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele ning on tihendatud ka teisi Eesti piirkondi. Näiteks on täiendavad käigud rajatud Rakke ja Kauksi, Räpina ja Kanepi, Mõisaküla ja Häädemeeste ning Aluste ja
riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis. Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis ka ' lõikuvad. Selle süsteemi vead on m =±1,5 ' ' md =±2..3 mm Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süsteem, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid)
50 cm sügavusele kupitsa pinnast. Pinnasereeperid paigaldatakse vähemalt üks aasta enne nivelleerimist geograafiliselt hea kandevõimega pinnasesse, kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus on tagatud nende püsimajäämine pikaks ajaks. Pinnasereeperi eritüübiks on varrasreeper, mis taotakse 4-5 meetri sügavusse ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga. · Fundamentaalreeperitega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude keskele ja veemõõdupostide lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50-60km ja nad kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Fundamentaalreeperi ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0...1,5 m allapoole.
kupitsa pinnast. Pinnasereeperid paigaldatakse vähemalt üks aasta enne nivelleerimist geograafiliselt hea kandevõimega pinnasesse, kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus on tagatud nende püsimajäämine pikaks ajaks. Pinnasereeperi eritüübiks on varrasreeper, mis taotakse 4-5 meetri sügavusse ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga. Fundamentaalreeperitega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude keskele ja veemõõdupostide lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50-60km ja nad kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Fundamentaalreeperi ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0…1,5 m allapoole.
lõikuvad. Selle süsteemi vead on m=+-1,5 m(d)= +-2..3 mm km kohta. Riiklik kõrgusvõrk on geodeetiliste punktide (reeperid ja kõrgusmärgid) võrk, milledele on määratud kõrgused I, II ja III klassi nivelleerimisega nivoopinna suhtes. Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süstem BK-77, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allpool külmimispiiri- ca 1,5 m; kõvale aluspõhjalne, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maa-ameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliselt ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid)
annaabi.ee 
