kiiremini toimub ka humifikatsioon. suunas. Kahekihiline lähtekivim, Ainus võte lupjamine. Faktorid, mis mõjutavad orgaanilise aine happelised mullad. Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid
vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED
Bt kobestub talvise läbikülmumise abil Fütoproduktiivsus 12 14 Mg ha-1 aastas, puistute boniteedi kl. Ia II Metsad: laanemetsad jänesekapsakuusikute ja männikutega Haritavate m. boniteet 50 55 hp keskm. Lõimisel, kergematel 40 45 hp. Rohumaad: kuivad palurohumaad Sobivad kõikidele kultuuridele Metsakõdu O1O3 (okkad, sammal jm.; moder) Harimiskindlad A 518 cm, fulvaatne, happeline (pH <3,64,5) Metsakõduvaru 2530 Mg ha-1 Teravili 25 30 ts ha-1 Huumusvaru 7080 Mg ha-1 Kartul 160 170 ts ha-1 Põldhein 30 35 ts-sü ha-1 Suur osa LP kultuuristatud Looduslikud rohumaad 10 14 ts kuiva heina ha Põllumuldades A 2830 cm (kündmisest)
Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema biokeemiliselt tähtsaid ühendeid.
vähehumifitseerunud, pooleldilagunenud varise osistest koosnev O2 kiht ja sellele reeglina mulla mineraalne huumushorisont. Tiheda samblakatte korral võib orgaanilise ja mineraalse huumuskihi vahel olla ka veel hästi lagunenud, fermentatiivne O3 horisont (amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks). Mineraalne huumushorisont on moder-tüüpi metsahuumuse puhul tavaliselt vähehuumuslik, fulvaatne, happelise huumusega. Mullaprofiilis esineb enamasti leetumise tunnuseid. Enamus orgaanilistest ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti, mis viitab pidurdunud lagunemistingimustele. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmaussid praktiliselt puuduvad. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor e
annaabi.ee 
