bumerangina välisriikidest Jaapanisse tagasi on jõudnud. Näib, et katastroof jätkab ebaõigluse külvamist ning moel, mida esiti poleks arvatagi osanud. Nimelt on paljude siinsete, eriti USA vahetusüliõpilaste kodukoolid teinud kategoorilise otsuse oma üliõpilased Jaapanist tagasi kutsuda. Fukushima läheduses ning ehk ka Tokyos asuvate üliõpilaste suhtes võib see ju isegi õigustatud olla, kuid paraku on taolist eeskuju järginud ka koolid, mille üliõpilased on Fukushimast suhteliselt ohutus kauguses. Põhjused aga on kohati absurdsed. Esiteks ollakse geograafiliste väärarusaamade küüsis. Arvatakse, et Jaapan on ,,väike saar", ent kui võrdluseks küsida, kes küll hakkaks Roomast inimesi evakueerima, kui Viinis juhtuks õnnetus, siis jäädakse vastus võlgu. Osaka on Fukushimast 560 km kaugusel ning siiani pole teadlased siinkandis veel terviseriski tuvastanud.
on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist, varem hukkus alla ühe kolmandiku, kuid nüüd hukkub umbes 45% nendest. Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud, kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tagajärjed - . Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Septembris ütles üks merekeemia
Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Merelõvidel suri Lõuna-California ranniku pesitsusaladel 45% poegadest. Kanada läänerannikul veritsevad kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone. Mõju keskkonnale: Radioaktiivsed ained jõudsid läbi Vaikse ookeani USA läänerannikule. Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 300 tonni radioaktiivseid aineid. Radioaktiivsete isotoopide kahjulik mõju tervisele (Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90) Mõju inimkonnale: Fukushima tuumakatastroofi tõttu külastas Jaapanit 2012 28,1% vähem välisturiste kui aasta varem. Hinnanguliselt 160 000 jaapanlast ei ole saanud naaseda oma kodudesse. Jaapani lastel diagnoositakse aina tihedamini kilpnäärmekasvajaid. Fukushima sündroomi tagajärjel on surnud
aastal müüs. Nt 92% tuunikaladest ja angerjatest, 100% karpkaladest, 94% turskadest ja ansoovidest jne. Eksperdid usuvad, et radioaktiivsete kalade söömise tõttu tõuseb vähki haigestuvate arv massiliselt. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18x kõrgemad, kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani umbes 300 tonni radioaktiivset vett. Hinnanguliselt on Fukushima katastroof saatnud ookeani kuni 100x rohkem tuumaradiatsiooni kui vabanes kogu Tsornobõli katastroofi jooksul. Hinnatakse, et 2020ndaks aastaks jõuab märkimisväärne tase tseesium-137-t igasse Vaikse ookeani nurka. Suur kogus radiatsiooni, mis lekib Vaiksesse ookeani on muutnud inimesed murelikuks ning keskkonnaaktivist Joe Martino võttis selle kokku sõnadega: :
Kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. Kanada läänerannikul on hakanud kalad veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata ka radiatsiooni. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73%
tekitada. Tuumajõujaamad on tänapäeval ka äärmiselt vastupidavad. Näitena võib tuua Fukushima tuumaelektrijaama, mis pärast 8.9 magnituudilist maavärinat suutis stabiilseks jääda. Maavärinale järgnend tsunami aga suutis põhjustada kahjustusi, mis muutsid Fukushima õnnetuse gategooria järgi sama ohtlikuks kui Tsernobli tuumakatastroofi. Kuigi ajakirjandus üritab musta valgeks rääkida, väites, et Fukushimast on eraldunud poole vähem radioaktiivseid aineid kui Tsernobõlist, siis räägib sellele ilmekalt vastu see, et evakuatsioonipiir on sama kaugele nihutatud kui oli Tsernobõlis. Järeldus: Vaatamata tuumaelektrijaamade suurele vastupidavusele, oleks otstarbekas rajada tuumaelektrjaamu seismiliselt vähemaktiivsetesse piirkondadesse, kuna see viiks katastroofi tekkimise ohu miinimumini. Väide: Oleks otstarbekas rajada tuumaelektrijaam Eestisse
annaabi.ee 
