(Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile emotsionaalsed natuurid, kõrgenenud erutuvusega isikud, kelle pidurdusprotsessid on suhteliselt nõrgemini arenenud ning kes pole raskustega harjunud. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: Impulsiivsus Tolerantsus (taluvus) Kui mingi takistus blokeerib inimese tegevuse, võib ta reageerida agressiivse tegevusega, mis on suunatud takistusele või ka mõnele kõrvalisele, kuid kättesaadavale, jõukohasele objektile. Volf Merlin on liigitanud võimalikke reageeringutüüpe frustratsiooniseisundile järgmiselt: 1) Enesevalitsus 2) Tigedus teise vastu 3) Probleemi ülehindamine (,,keegi ei suuda seda lahendada")
tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad jne; (3) kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. On ebaõnnestumise elamuskompleks. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: (1) impulsiivsus, (2) tolerantsus. Dollard on arvamusel, et iga agressioon on frustratsiooni tagajärg., üldiselt ollakse aga seisukohal et frustratsioon ei pruugi viia agressioonile. ET frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Võimet taluda loobumisis
kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Distress stressi negatiivne poolus. 29 Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. On ebaõnnestumise elamuskompleks. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: (1) impulsiivsus, (2) tolerantsus. Dollard on arvamusel, et iga agressioon on frustratsiooni tagajärg., üldiselt ollakse aga seisukohal et frustratsioon ei pruugi viia agressioonile. ET frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Võimet taluda loobumisis
vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine 44 · Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. · Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses.
2)vastupanustaadium – koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses.