polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Palju lisainfot http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos Galaktoos · Magusus 60 · Leidub eelkõige piimasuhkru ehk laktoosi koostises
· Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos. Fruktoos · Fruktoos lagundatakse maksas. · Lagunemissaadusteks on aga trigütseriidid ehk sisuliselt kõik muudetaks rasvaks. · Fruktoos ei stimuleeri insuliini ega hormoonide tootmist,
• Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos • Kõige magusam süsivesik – magusus 170 • Rahvapärane nimetus • Leidumine • Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. • Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos. Fruktoos • Fruktoos lagundatakse maksas. • Lagunemissaadusteks on aga trigütseriidid ehk sisuliselt kõik muudetaks rasvaks. • Fruktoos ei stimuleeri insuliini ega hormoonide tootmist,
Viimast kasutatakse magsutajana näiteks alkoholivabades jookides, HFCS-42 samal ajal kasutatakse paljudes töödeldud toitudes ja küpsetatud toodetes. (5) (5) 2.4 Keemilised omadused Fruktoos on kuuesüsinikuline polühüdroksüketoon. Nagu öeldud, on tegemist glükoosi isomeeriga, mis tähendab, et neil mõlemal on sama molekulvalem (C6H12O6), kuid erinev struktuur. Nagu sahhariididel üldiselt, esinevad ka fruktoosil D- ja L-vorm. Nende eristamine toimub lahtiste ahelate võrdlemisel, olukorras, kus neid vaadeldakse vertikaalses asendis (vt Joonis 2). Kui eelviimase süsiniku küljes olev OH-rühm paikneb paremal pool, on tegemist D-vormiga, ning kui see paikneks süsinikust vasakul pool, oleks tegemist L-vormiga. Viimast vormi eksisteerib vähem. Kristalliline fruktoos omandab poolatsetaali ja sisemiste vesiniksidemete stabiilsuse tõttu tsüklilise struktuuri
Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtan kahte katseklaasi kahe erineva süsivesiku lahuseid 2 ml, mõlemasse lisan 6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutan. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, ilma katseklaasi loksutamata. Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane. Punane glükoos Lilla fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja. Osasoonide kuju järgi on võimalik eristada ka
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on kolmest kuueni. Olulisimad monosahhariidid on riboos ja deoksüriboos. Nad kuuluvad nukleiin hapete koostisesse.(riboosi jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ja desoksüriboosi jäägid desoksüribonukleiinhappe (DNA) ehituses. (riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised). Looduses on olulised glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuvilja suhkur). Glükoosil ja fruktoosil on sama üldvalem, kuid struktuurilt on nad erinevad. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energia allikad. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Monosahhariidid on: · Väga aktiivsed · Reaktsiooni võimelised · Erinevad struktuurilisel kujul Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Oligosahhariidid koosnevad kahest või kolmest monosahhariidi jäägist. Näiteks:
Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftooliga kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 2ml sahharoosi, teise 2ml fruktoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisatakse tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Mõlemad katsed on üsna sarnased. Tekib õhuke tumelilla sademekiht, kuid sahharoosil on lilla värvus sinakasm, fruktoosil punakam. Järeldus: Vahekihtide teke tõendab süsivesikute olemasolu. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale ning produktid reageerisid edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades
Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin, soojendasin 5 minutit keeval veevannil. Fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus kiiremini ja oli intensiivsem. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus enne, siis võib öelda, et fruktoosil on ketorühm, glükoosil aldehüüdrühm. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi ~ 4 ml tärkliselahust, lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni, lahus kaotas värvuse. Jahutasin katseklaasi jäävee vannil. Lahus muutus tagasi sinakaks.
2.Süsivesikute üldvalem on CmH2nOn 3.Süsivesikuid liigitatakse kolme suurde rühma: monosahariidid ehk liht suhkrud oligo sahariidid ehk madalmolekulaarsed lihtsuhkrud polüsahariidid, ehk polüoosid, kõrgmolekuaarsed lihtsuhkrud. Neist esimene ja kolmas on magusad. 4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil karboksüül rühm, ning frutkoos ei anna aldehüüdi reaktsioone, fruktoosi leidub kõikides marjades ja puuviljades. 6.Glükoosi redutseerumisel vesinukuga katalüsaatori manulusel redutseerub aldehüüd rühm ja moodustub kuuealuseline alkohol sorbiit, mida kasutatakse magusainena suhkrutõve puhul. piimhappebakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaan). 7.Tähtsamad suhkrutaimed on suhkrupeet, suhkruroog. 8.Suhkru tootmisel esinevad etappid on
annaabi.ee 
