c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi jälgede tuletamiseks on vaja leida kahe sel tasandil asetseva sirge jälgpunktid ning samanimelised... Punkt ja sirge tasandil Punkt on tasandil, kui ta asetseb selle tasandi mingil sirgel. Sirge on tasandil, 1)kui tema
suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. Külm ja soe front Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Frontide tüübid: Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla Soe front Külm front
Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifrondid: Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi -lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: 1. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. 2. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. 3. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. 10. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele
· Ekvatoriaalne õhk (EÕM) - palav ja niiske (Ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui mandrite kohal). · Antarktiline õhk - külm ja kuiv (on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal (maakera kõige külmem piirkond)). 22) Frondid - kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne e. püsiv front - esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front - tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. FRONDID Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi - lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema.
Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib. Kondensatsioonitasapinnani jõudes, kus asub ka umbes pilvede alumine piir (500– 500 m kõrgusel) veeaur kondenseerub ja tekivad rünkpilved. 2. Õhu tõus frontaalpindadel Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi lähenemisel või üleminekul paikkonnast ilm muutub.[2] Kui madalama temperatuuriga õhumass on aktiivsem st. tungib peale, siis on frontaalpind väiksema kaldega või püstisem, tekib soojem tõusev õhuvool ja esineb äikest. Soojema õhumassi pealetungist annavad esmalt märku kiudpilved, neile järgnevad tihedamad kõrgpilved ja lõpuks madalad pilved. 3. Õhu laineline liikumine Kihtrünkpilvede tekkimine toimub ühe ja sama õhumassi sees ning on seotud õhu lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal on pilvekiht õhem või pilved puuduvad.
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? ei 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti. 3 punktiga,mis ei asetse ühel sirgel. kaks lõikuvat või paralleelset sirget. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? mis on kaldu kõikide ekraanide suhtes. projekteeriv tasand, mis on risti mingi ekraaniga (profiilpind, nivoopind, frontaalpind) või ekraanidega (erijuht nivoopindtasand, mis on paralleelne ühe ekraaniga ja teiste kahega risti). 43. Mis on tasapinna jälgjoon? sirge mida mööda tasand ekraaniga lõikub. (üldasendilisel tasandil on 3 lõikesirgetpõhiesi ja külgjälg. Järgjooned lõikuvad paarikaupa telgpunktides.) 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). 45. Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga (esiekraaniga). 46
Kahe ülejäänud ekraaniga on nivootasapind risti. Nivootasapinnal on ainult kaks jälge. Ekraanil, millega ta on paralleelne, jälg puudub. Nivootasapinda põhiekraani suhtes nimetatakse horisontaalpinnaks; nivoo- tasapinda esiekraani suhtes – frontaalpinnaks ja nivootasapinda külgekraani suhtes – profiilpinnaks (Sele 19). Sele 19. Nivootasapinnad: a – horisontaalpind (a) sirglõiguga AB; b – frontaalpind (α) kolm- nurgaga ABC; c – profiilpind (a)nelinurgaga ABCD Ekraaniga risti olevat tasapinda nimetatakse projekteerivaks tasapinnaks. Projekteeriva tasapinna jälg langeb kokku tasapinna enda joonkujutisega sellel ekraanil (Sele 20). Siia Sele 20 Sele 20. Projekteerivad tasapinnad: a – põhiekraani risttasapinna (a) pealtvaade projekteerub
Eriti soodsad on tingimused 10 külma labiilse õhumassi levimiseks mandrile ookeanilt liikunud tsükloni tagalas. Talvel on iseloomulikuks külmaks labiilseks õhumassiks külmemast ümbrusest lahtise mere kohale liikuv õhk. 39) Frondid Frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Seejuures aga ei tohi unustada, et frontaalpind ei ole matemaatiline pind, vaid sel on õhumasside ulatusega võrreldes väike aga kindel paksus. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus
annaabi.ee 
