orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3. Sarabande – pidulik hispaania tants 4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach)
Soolopillina oli kasutusel viiul, kuid ka teised puhkpillid. Populaarsem helilooja oli endiselt A.Vivaldi. BACH PANI ALUSE KLAVERIKONTSERDILE KUI ZANRILE JA HÄNDEL ORELIKONTSERDILE KUI ZANRILE! · Süit (pr.k suite = järgnevus, korrapärane rida) on tsükkel erineva karakteriga tantsudest. Kõiki osi ühendab ühtne teema. Süite kirjutati kõige rohkem klahvpillidele, kuid ka teistele instrumentidele. Eriti populaarne oli klaverile kirjutaud süit. Froberger pani aluse 4-osalisele tantsusüidile. Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi: o [siia võib paigutada avamängu: prelüüd, uvertüür] o allemande on 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants o courante on 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants o sarabande on aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett, gavott vms
The 10-year-old orphan moved in with his oldest brother, Johann Christoph Bach (16711721), the organist at the Michaeliskirche in nearby Ohrdruf. There, he copied, studied and performed music, and apparently received valuable teaching from his brother, who instructed him on the clavichord. J.C. Bach exposed him to the works of the great South German composers of the day, such as Johann Pachelbel (under whom Johann Christoph had studied) and Johann Jakob Froberger; possibly to the music of North German composers; to Frenchmen, such as Jean-Baptiste Lully, Louis Marchand, Marin Marais; and to the Italian clavierist Girolamo Frescobaldi. The young Bach probably witnessed and assisted in the maintenance of the organ music. Bach's obituary indicates that he copied music out of Johann Christoph's scores, but his brother had apparently forbidden him to do so, possibly because scores were valuable and private commodities at the time.
Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Orelimuusika Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosi ja -hindajana, kirjutas mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks
stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik. Orelimuusika- vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia, saksa, inglise, heliloojetelt. Tähtis orelihelilooja Rooma Peetri kiriku organist Frescobaldi; arenenud variatsioonitehnika ricercaris (variatsioon ricercar), canzonis ja toccatas. Tema õpilane Froberger oli õukonnaorganistiks Viinis.
annaabi.ee 
