Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"friktsiooni" - 7 õppematerjali

SIDUR-DIFERENTSIAAL-PEAÜLEKANNE
8
odt

SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE

friktsioonikatete pindala ja siduri ülekantava pöördemomendi pildil oleva sidurikettaga siduril. PILT1. AP RACING FIESTA R5 EVO SIDURIKETAS Arvestasime hõõrdeteguriks 0,40 Vedru survejõud 8 BAR= 800000 Pa Surumispindala läbimõõt 100 mm. = 7850mm2 Hõõrdkatete arv Z=4 3 Siduriketta friktsioonkatete pindala leidmine Ringi pindala oleks r2=26577mm2 r1=92mm. ja r2=65mm. Friktsiooni enda pindala sellest oleks 13310 mm2 Kuna friktsioon ei ole rõnga kujuline vaid on 4. Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis 13310/2=6655 mm2 ketta külg. 1 ketas =13310 mm2 ja 2 ketast kokku 26620 mm2 Siduri ülekantav pöördemoment F=P*S=7850*0,8=6280N 24mm/43mm =1/2 suhe seega, F1/F2=l2/l1=6280N/X=24/43 X=11251N Sellise jõuga surutakse siduriketast vastu hooratast. r1=92mm. ja r2=65mm. rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius

Auto → Jõuülekanne
49 allalaadimist
Jõuülekanne
10
docx

Jõuülekanne

väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri

Auto → Auto õpetus
289 allalaadimist
Jõuülekanne
23
docx

Jõuülekanne

väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri

Auto → Auto õpetus
188 allalaadimist
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus ­ selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne ­ või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad ­ tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk ­ väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine,

Sport → Sport/kehaline kasvatus
44 allalaadimist
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Võlliliini peatugilaager on reduktori sees, laager jaotatud segmentideks, segmendid valmistatud terasest ja üle valatud babiidiga. Segmentide ja tugiketta vahel peab olema piisav lõtk, et tekiks korralik õlikiil. Kandelaagrid: Arv 4 (2 ühel võlliliinil) 73 Õli mark Castrol TLX 404 Antifriktsioonmetall babiit PbSb10Sn6 Võlli läbimõõt 460mm Laagriliua laius 430mm Friktsiooni koefitsent 0,005 Max radiaaljõud 331900N Norm töökiirus 142p/min Min lubatud kiirus 13p/min Jahutusvee läbivool 1370l/h Jahutustemperatuur 35°C Laagri kere koosneb alumisest ja ülemisest malmist valatud poolest, mille sisse on paigutatud kaks liuda, mis on valmistatud malmist ja üle valatud babiidiga. Karteril on jahutussärk, jahutusvesi tuleb peamasinate madalakontuurilisest jahutussüsteemist. Õlitus toimub õliketta ja kaabitsa abil

Merendus → Merepraktika
94 allalaadimist
Terroristi käsiraamat
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

suurema temperatuuri ja kiirusega kokkusurutud ruumis, na- gu näiteks püssitorus. Süüdatuna harilikes tingimustes põlevad nad tunduvalt kauem, kui must püssirohi. Must püssirohi, nitrotselluloos ja sähvatav püssirohi on head madala klassi lõhkeainete näited. Süütelaengud on lõhkeainete kõige pentsikum seltskond. Mõned neist, nagu näiteks elavhõbepaukhappe sool, toimivad nii madala kui ka kõrgeklassilise lõhkeainena. Nad on tavaliselt enamtundlikud friktsiooni (hõõrdumise), kuumuse ja löökide suhtes kui kõrge või madala klassi lõhkeained. Enamik süütelaenguid toimib kõrge klassi lõhkeaine taoliselt, välja arvatud nende suurem tundlikkus. Teised põlevad küll rahumeelselt, kuid kokkusurutult on põlemisaste kõrge, toimub suur gaaside laialipaiskumine ja lööklaine. Süütelaenguid kasutatakse tavaliselt väikestes kogustes kõrgeklassilise lõhkeaine lõhustamiseks või plahva- tuse tekitamiseks, näiteks kahurimürskude puhul

Keemia → Keemia
193 allalaadimist
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

vigastusjärgset päeva asetada vigastuspiirkonnale veel jääd ning teha friktsioonmassaaži. Friktsioonmassaaži teha niipea kui sisemine verejooks on täielikult peatunud, ja nii et sõrmed oleksid kõõlusepiirkonna hõõrumisel risti. Friktsioon põhjustab piisava survega nahaaluste kudede mobilisatsiooni. Selle peamine eesmärk on tekitada vastureaktsioon tugeva armkoe tekkele ning seeläbi suurendada lokaalset verevarustust. Lähtuvalt eelöeldust, ei tohi friktsiooni teha enne kui akuutne põletik on alanenud. 3-5 päeva pärast vigastust peab hakkama kandma kogu keharaskust jalale ning kõndima normaalselt. Umbes ühe nädala pärast, peaks minema sörkjooksule, kõndima ebatasastel pindadel (et parandada propriotseptsiooni) ning alustama harjutustega treppidel. Lõpuks peab alustama lühikeste “stop-start” kiirjooksudega, et anda põlvele täielikku koormust (ka

Meditsiin → Füsioterapeut
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun