Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kuninglik perekond kuninganna Margrethe II (16.04.1940) prints Henrik (11.06.1934) kuninganna Margrethe II abikaasa kroonprints Frederik (26.05.1968) kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg kroonprintsess Mary (05.02.1972) kroonprints Frederiku abikaasa prints Christian (15.10.2005) Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary poeg printsess Isabella (21.04.2007) Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary tütar prints Joachim (07.06.1969) kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg printsess Marie (06.02.1976) prints Joachimi abikaasa prints Nikolai (28.08.1999) prints Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra
Küprosel on väga arenenud haridussüsteem mis sisaldab põhiharidust, kõrgharidust ja ülikooliharidust. Seal on riigikoolid ja ka palju erakoole. Allpool nimekiri mõningatest era- ja riiklikest ülikoolidest: · Küprose Ülikool (asutati 1989) · Küprose Kunstiakadeemia (1995) · Küprose Tehnikaülikool (2007) · Euroopa Ülikool Küpros (1961, muutis nime Küprose Kolledzist 2007) · Nikosia Ülikool (1981) · Frederiku Ülikool (pole teada) Kultuur: Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Traditsiooniline Küprose käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Kunstis on Küprosel välja tuua palju erinevaid tuntuid kunstnike, nt Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik)
REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades kuninga käes, kiriku mõisad ja maad kuulutati riigi omaks. Protestantliku kirik: võis säilitada vara katoliiklik vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad. · Luterlik usupuhastus: 1545
Rajati Göteborgi linn; Alustati saamide ristimist; Peeti sõda Poolaga; Sekkuti Venemaa troonitülidesse; Taani 1521 kukutati Christian II. Tema asemele pandi ta onu Frederik I; 1531 tegi Christian II ebaõnnestunud katse troonile naasta. Ta pidi elu lõpuni vangi jääma; Krahvisõda 1533 suri Frederik I; Algas võitlus kuningatrooni pärast; Katoliiklased tahtsid kuningaks Christian II, luterlased Frederiku poega Christianit; 1534 valiti kuningaks Christian III, kes kinnitas luterluse riigiusuks; Aadlike võim nõrgenes; Frederik II oli kuningas aastail 1559-1588; 1560 sekkus Taani Liivi sõtta; SaareLääne ja kuramaa piiskokond andsid end Taani kuninga võimu alla; Hertsog Magnus; Christian IV (15881648) Rosenborgi Loss; Arenes kaubandus; Omandati ülemerevaldusi; Linnad muutusid suuremaks;
Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13: Kristiania (Oslo) ülikooli asutamine, Norra asehalduriks ja sõjaväe ülemjuhatajaks Taani kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia
annaabi.ee 
