Mustal on mõlemas kultuuris negatiivne tähendus, tähistades metafoorides traagilisust ning ebaõnne. Ka mõlema keele fraasides on mustal sünge tähendus. Lisaks näitasid ka küsitluse andmed, et inimestel assotsieerub mustaga peamiselt õudus, raskus, katastroof, sõda. Nagu valge, tähistab ka must mõlemas keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 105–107) Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный Nii eesti kui ka vene keeles on punast kasutatud niihelge ja õnneliku värvitoonina kui ka negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107– 108) Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti
vajalikke esemeid, harvem riideesemeid: hädapasun, elav ajaleht; jänespüks jne. Inimene > kvantum. Nendes väljendites iseloomustab hulgasõna inimest kvantitatiivselt, atribuut aga kvalitatiivselt: magus suutäis, hunnik õnnetust jne. Isikunimetustena need siiski eriti populaarsed ei ole. (Õim 2001B) Kokkuvõte Fraseoloogilised nimetused on mahukas ja kindla struktuuriga fraseoloogiaosa, nad väljendavad tugevalt kõneleja ekspressiivhinnangulist suhtumist kirjeldatava objekti suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (poriorikas), vaimsete omaduste (tuhajuhan), iseloomu (nõiaella), käitumise (tolaants), päritolu (maamats) või ameti (kirjaneitsi) järgi. Eesti keele kujunemise ajaloost tulenevalt on paljud eesti fraseologismid piiblipäritolu või eeskuju saanud vene ja saksa keelest. Fraseologismid on enamasti humoorika sisuga ning rikastavad inimeste keelt, andes kuulajale illustratiivset materjali. (Õim 2001B; Mäearu 2002)
nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum-sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum-sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konkreetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meeste minevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka ainsusevorme, nt Jõulud olid sel aastal ilma lumeta, aga Tule jõuluks koju või Pane prillid ette, aga Prillisang oli katki. Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn; 2. ained, nt suhkur, jahu, kuld; 3. kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam; 4. haigused, nt gripp, köha, vähk; 11 5
Esemena esinevad igapäevases eluolus tuttavad ja vajalikud esemed. Mõned näited: veerev kivi, vooruse verstapost, hädapasun, külakell, tähtis tila, vigurvänt, närvipundar. (Õim 2001a: 562) 10. Inimene > kvantum Kujundisemantika on siin rajatud koostisosade tunnuste põimumisele. Mõned näited: rasvane ~ magus suutäis, nael sülti, hunnik õnnetust. (Õim 2001a: 562) 3. KOKKUVÕTE Fraseoloogiliste isikunimetuste ülesanne on väljendada kõneleja suhtumist referendi suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (ilueedi), vaimsete omaduste (tobujuss), käitumise (tolaants), päritolu (linnajuulus) või ameti (torujüri) järgi. (Õim 2001a: 554) Fraseologismid on enamasti pigem negatiivse, kuid naljatleva sisuga ning rikastavad inimeste keelt. (Õim 2001b: 19) Fraseoloogilised isikunimetused on mahukas ja kindla struktuuriga fraseoloogiaosa ning nende kujundiloome on üsna regulaarne ja läbipaistev. Seetõttu saab hõlpsasti anda ülevaate
ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konk- reetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meesteminevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka ainsusevorme, nt Jõulud olid sel aastal ilma lumeta, aga Tule jõuluks koju või Paneprillid ette, aga Prillisang oli katki. Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn; 2. ained, nt suhkur, jahu, kuld; 3. kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam; 4. haigused, nt gripp, köha, vähk; 5. ainumõisted, nt ida, lääs, minevik. Olulisemad mitmussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1
annaabi.ee 
