a) The titel of the book is ,,The Hound of the Baskervilles" and the author is Sir Arthur Conan Doyle. b) I choose this book because it seemed interesting. c) This is a mystery. d) The action takes place in the southwest of England on Dartmoor in 1889. e) The main characters are Sherlock Holmes (detective), Dr. Watson (the friend of the Sherlock Holmes), Dr. Mortimer, Sir Hugo Baserville, Sir Charles Baskerville, Sir Henry Baskerville, Mr and Mrs Barrymore, Mr Jack Stapleton, Miss Stapleton, Mr Frankland, Selden (escaped prisoner) and the dog. f) Summary Dr. Mortimer comes to the Sherlock Holmes for consulting about the death of Sir Charles Baskerville, who died of a heart attack and tells Holmes and dr.Watson the legend from huge dog which has killed some centuries ago Hugo Baskerville. Near Sir Charles body were the footprints of a big dog. Mortimer wants Holmes to figure out if there is a threat to Henry Baskerville's life who arrived from Canada
Nii anti 1828. aastal esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1848. aastal sünteesisid saksa keemik H. Kolbe ja inglise keemik E. Frankland äädikhappe. Edasi tulid juba tehisrasv (1854) ja sajandi lõpul suhkrulaadne aine. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult.
sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Sajandi jooksul ilmus aga veel teateid, kus teadlased olid juhuslikult sünteesinud ka muid orgaanilisi ühendeid. Näiteks 1842.a Nikolay N. Zinin sünteesis laboris aniliini, 1848.a Edward Frankland äädikhappe ja 1861.a Alexander Butlerov suhkru. Lõpuks hakati uskuma, et ka ilma erilise elujõuta on võimalik saada orgaanilisi aineid. Kuigi Berzelius saavutas palju keemiateaduse edasise arengu seisukohalt (pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisid, mis kehtivad tänapäevani, oli paljude keemiliste elementide avastaja), takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema seisukohtadega
okt 1868 a. Samal päeval saabus siia ka Joseph Norman Lockyeri kiri Londonist, mis oli teel olnud kõigest neli päeva. Järgmisel päeval loeti mõlemad kirjad akadeemia koosolekul ette. Kaks teadlast maailma eri paikadest teatasid peaaegu üheaegselt uue elemendi avastamisest Päikesel. Akadeemia laskis selleks puhuks vermida isegi medali, mille ühel küljel on teadlaste bareljeefid, teisel aga Kreeka päikesejumala Apolloni kujutis. Möödus veel kaks aastat, ja Lockyer ning Edward Frankland nimetasid uue elemendi Päikese kreekakeelse nimetuse järgi heeliumiks (helios päike). Esinemine Maal tuvastati 1881 itaalia teadlase L. Palmieri poolt Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. Heeliumi eraldas 1895 W. Ramsay kleveiidist. Joseph Norman Lockyer Jules Janssen
alley to the moor. The article ends with the information that Henry Baskerville was the next of kin and inheritor of the Baskerville fortune and estate, being the son of Sir Charless younger brother. However, Mortimer has some additional information, which he did not disclose earlier to protect his reputation as a man of science and to ensure that a tenant could be found. First, the remoteness of the moor had created a close scientific community that included himself, Sir Charles, Mr. Frankland of Lafter Hall, and Mr. Stapleton (a naturalist). As a doctor, Mortimer had become concerned about the stress Sir Charles was under from fear of the legend and recommended, with the agreement of Mr. Stapleton, that he go away from the moor for awhile. He was to leave for London the next day. Secondly, Mortimer had noticed when he went to examine the body of his friend that there were footprints of a large hound about twenty yards away. 3Peatkk
asendades selles ühe või mitu vesinikku orgaaniliste radikaalidega. Nimetas amiinideks Sai esimesena etüleenglükooli, avastas aldoolse kondensaatsiooni Berthelot: tänapäevase org keemia rajajaid, arendas välja sünteesi põhimõtted, sai ka selliseid aineid, mida looduses pole. Hiljem tegeles termokeemiaga. Suhtus skeptiliselt atomistikasse. Võttis kasutusele ekso-endotermiline reaktsiooni mõisted Frankland: oma tööde põhjal metallorgaanikas (ka selle rajaja) esitas valentsiteooria:igal aatomil on oma kindel küllastumisvõime ehk valentsus. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentsmassi erinevus: ekv_mass = aatommass/valents. Rajas seega aluse keemilise sideme mõistele. Couper : Jõudis Kekulé'ga samal ajal järeldusele, et c on 4 valentsi ja saab moodustada ahelaid, hakkas esimesena sidemeid kriipsukestega kujutama
erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis ammooniumtsüanaadi kuumutamisel uurea (karbamiid e kusiaine). NH4OCN CO(NH2)2. See muutis keemikute suhtumist orgaanilise sünteesi võimalikkusesse, vitalismiõpetus kaotas mõjujõu. Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet. Enne seda oli sünteesitud nitrobenseeni. Kui 1842. aastal sai N. Zinin nitrobenseenist aniliini, siis oli see aluseks värvainete tööstuse rajamisele ja 1856. aastal saigi inglise teadlane W. Perkin esimese aniliinvärvaine. I.Tekstiilikiud 1. Kiudude klassifikatsioon (Anti Viikna järgi). Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna)
annaabi.ee 
