Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel
hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited
võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi hakkama arvestama germaani hõimudega ja andma neile järjest rohkem õigusi ja see viis nii kaugele, et barbarite väejuhid hakkasid isegi keisrivõimu kontrollima. Barbar on võõramaalane. Aastal 476 tähistatakse LääneRooma riigi lagunemist ja püsima jäi ainult Bütsants. Millise suure riigi aladele tekkis Frangi riik, nimeta selle territooriumi 4 arenguetappi. Frangi riik (Regnum Francorum ladina keeles) tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele, tänapäeva Prantsusmaa kohale. Selle piirkonna arengut võib jagata neljaks: 1. iseseisva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus 2. Gallia Rooma provintside ehk 1. sajandi teisest poolest eKr 3. sajandini pKr kestunud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus 3. Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini 4
Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mis on kuulutatud välja Karl Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2. Lex Thuringorum; kehtis Tüüringi 3.3. Lex Francorum Chamavorum; kehtis Reini alamjooksul kui chamari frankide õigus 3.4. Lex Frisionum; kehtis Friisimaal 15. Lex Salica väline õigusajalugu Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt. Arhailine õigus on kirja pandud LEX SALICAS. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. 15.1. Lex Salica teke Pandi kirja 6. sajandil (507-511)
ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Robert Gaguin (,,Compendium super Francorum origine et gestis", 1495) käsitles prantslasi väljavalitud rahvana, kes frankidena 5. saj. roomlaste alistatud Gallia tagasi võtsid. Johannes Magnus (,,Historia de omnibus Gothorum Sveonumque Regibus") lõi müüdi rootslaste põlvnemisest gootidest. Poolakad pidasid oma esivanemateks sarmaate. Hollandis kujunes müüt Rooma võimu ajal Reini ja Maasi vahel elanud vabadust armastavatest bataavidest kui eelkäijatest.
annaabi.ee 
