katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade Lennundus Titaani ja titaani sisaldavad tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi-
Magneesium 24,3 1,74 650 1090 Dietüüleeter 74 0,70 -116 34,6 3-pentanool 88 0,82 -63 115,3 1.4. Töö käik Etüülformiaat Reaktiivid: · Sipelghape 15g (12,5ml) · Etanool 16g (20ml) Aparatuur: fraktsioneeriva destillatsiooni seade, 50ml kolb 50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba
Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Õlid Kristjan Juks Naftast on võimalik saada 6. erinevat õli : Destillaatõli Gaasiõli Jääkõli Kütteõli Naftaõli Rafineeritud õli Kütteõli Kütteõlid ehk õlikütused on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist (põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused. Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Rasked kütteõlid jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi -
Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatorein...
mis ei muuda vesilahuse keskkonda. 2 Mõned alkoholid on mürgised. Tähtsaimad alkoholid on: metanool CH3OH etanool CH3CH2OH glütserool HOCHCH2(OH)CHOH 7) 100-protsendiline alkohol 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi. Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus) on aseotroopne segu. Üks harilik tööstuslik meetod 100-protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne. 8) Tähtsamaid reaktsioonivõrrandeid
kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. [3] 100-protsendiline alkohol 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi. Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus) on aseotroopne segu. Üks harilik tööstuslik meetod 100-protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne. [4] Tuntuimad etanooli sisaldavad tooted
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi. Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus) on aseotroopne segu. Üks harilik tööstuslik meetod 100-protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett).
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi. Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus) on aseotroopne segu. Üks harilik tööstuslik meetod 100-protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett).
· Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.Gaasiõlide hulka kuuluvad näiteks diislikütus ja petrooleum. · Jääkõli- on nafta destilleerimis- või krakkimisjääk, mille määrimisvõime on oluliselt parem kui destillaatõlidel. · Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist(põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. · Lakibensiin- on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid süsivesinike sisaldav nafta destillaat ja bensiini fraktsioon.Lakibensiin orgaaniline
Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema C- aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%)
diislikütus 250 - 360 16 - 20 mootorikütus raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained, kosmeetikatööstus bituumen 500 35 teekate, katusepapp Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Olulisemad muutused naftakeemia protsessides Muutus Keemiline nimetus Pikkade süsinikuahelate katkemine pürolüüs
Titaani pole lihtne toota, kuna ta reageerib kõrgetel temperatuuridel hapnikuga, seetõttu kasutatakse titaani tootmiseks Krolli meetodit. Krolli meetod on metallide nagu titaan ja tsirkooniumi publriks tootmine, kus elemente taandatakse gaasilise metallkloriidiga, näiteks magneesiumiga. Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4 , kus juhitakse arustunud kloor süsinikuga üle hõõgpunastele mineraalidele. Peale seda TiCl4 kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil, see on destillatsioonimeetod, kus kuumutatakse keemistemperatuuriga elementi, et lahutada vedelik ja kondensatsioon. Reduktsiooni teel saadakse tavaliseda titaani sulamid. Titaani sulameid tehakse tavaliselt vanaadiumi, vase, raua, mangaani, alumiiniumi ja teistegi metallidega. Titaani turuhind on keskmiselt 13/kg, mis on suhteliselt kõrge võrreldes teiste metallidega, kuna tema tootmiseks kasutatakse magneesiumi, mis on ka päris kallis.
Kasutusalad Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just LadinaAmeerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina 100protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi. Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus) on aseotroopne segu. Üks harilik tööstuslik meetod 100protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett)
annaabi.ee 
