- Permutatsioon ehk siire. Topikaliseerimine kui teatud sõnarühma saab nihutada muule süntaktilisele positsioonile lauses, siis see sõnarühm on moodustaja. Sõnarühmi, mis pole moodustajad, ei saa nihutada nii, et lause jääks grammatiliseks. - Küsimuse esitamine (seotud 2 esimesega). Kui on võimalik asendada kontrollitav sõnade jada küsisõnaga ja nihutada see küsisõna lause algusesse, siis on see sõnade jada moodustaja. 9. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurireeglid. Mis on fraasistruktuurigrammatika puudused? Fraasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (kus '' tähendab `asendada'); need on reeglid sümbolite asendamiseks, s.t. asendada võib ainult üks sümbol korraga. Fraasistruktuurireeglid on näiteks: S NP VP NP Det N VP V NP V meet, drink, sing Puuduseks on, et nad ei peegelda struktuurilist eristust nende kategooriate/elementide vahel, mida peasõna nõuab ja mida mitte.
Nende funktsioonide täitmiseks kasutab keel leksikaalseid ja grammatilisi vahendeid. Grammatilised vahendid: 1) muutetunnused / -vormid (-le, kändu), 2) abisõnad (peale, ei, kas, võib-olla, ka, võima), 3) prosoodilised vahendid (rõhk), 4) sõnajärg (isa ootab ema; ema ootab isa), 5) tervikstruktuurid (konstruktsioonid), Et sa võidaksid!) 3. SÜNTAKTILISE STRUKTUURI KIRJELDUSVIISE Vahetute moodustajate meetod L. Bloomfield; fraasistruktuurigrammatika. Moodustajad, fraasid, sisaldussuhted. Graafiliselt: hargmikud, kastid. Moodustajate kategooriad, mitte funktsioonid. S=VP+NP VP=V+NP NP=AdjP+N AdjP=Adv+Adj Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti Sõltuvusgrammatika L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme
foneem e. häälikusüsteemi üksus foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda.
Adjektiivifraasi põhisüna on adjektiiv, millega võib endotsentriliselt liituda intensifikaator (eesti keeles alati eeslaiend) nt eriti, üsna jne Keele fraasitüübid: on asendatavad nihutatavad lause sees osade lautamatus - puudub võimalus viia fraasi sisse selle struktuuri mittekuuluvaid moodustajaid sisemised grammatilised protsessid Fraasitüübid erinevad üksteisest kokkukuuluvuse e sidususe tugevuselt. 31. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurigrammatika (FSG) on tänini formaalse süntaksi nurgakivi. FSG reeglid on üldiselt asendusreeglid. Hargmiku derivatsioon - hargmiku loomine FSG reeglite kohaselt. Dervatsioon algab sümboli S asendamisega. Lause derivatsioonilugu - lause tuletamisel kasutatud reegid. FSG oluline puudus on see, et ta ei sobi hästi sõnajärjega keelte süntaktiliste struktuuride kirjeldamiseks. Selliste keelte analüüsimiseks on olulisemad mõisted sõltuvus ja valents. 32
raamatu peatükk. Nii kasutatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Diskursus on aga tekst koos kontekstiga. Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt sellist kahesuunalist suhtlust: Sa ütled sõbrale tere, ta ütleb tere vastu, sa küsid küsimuse, sõber vastab jne. Selline diskursus on üldiselt palju pikem kui lause, kuid võib olla ka ühe lause pikkune või veel lühemgi. LISA: 1970. aastatel tehti katseid kirjutada tekstigrammatikaid tavalise lausesüntaksi, eriti fraasistruktuurigrammatika eeskuju järgides. Need pidid kirjeldama hästi moodustatud tekste ja eristama need halvasti või ebatavaliselt moodustatud tekstidest. Sellised katsed ebaõnnestusid. Suhtluse diskursuse tasandi (loomulikud) normid on lõdvemad kui morfosüntaksi normid ja suhtluse norme ei ole võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme ei oleks olemas või et neid ei oleks võimalik kirjeldada. Pigem nõuab nende kirjeldamine
annaabi.ee 
