bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12. Kus paiknevad reetinal kepikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise. 13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. - Ainult kolvikesed paiknevad reetina foveal ja foveolal, vähem on neid perifeerias. Neid on 6-6,8 miljonit ja nad reageerivad eredale valgusele. Otsustavad peenete detailide ja värvide nägemise üle. Neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Tagavad tsentraalse nägemise. 14. Milliseid ganglionirakkude tüüpe tead?Millist infot vahendavad?
objekti foveaga, on see esmane nägemisjoon ehk nägemistelg. Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad. foveaga fikseeritud objektist pupilli keskele esmane nägemisjoon; teised ei lähe foveasse. 14. Mis on esmane (peamine)nägemissuund? Objektist fooveani. 15. Mis on teisene nägemissuund? Kõikide mitte-foveaalsete reetina retseptorite nägemissuunad. 16. Kus on silmakeskse suuna 0-referents? Foveas. 17. Tutvusta Heringi silmakeskse suuna seadust. Igal reetina punktil on ainult talle omane nägemissuund. Nägemisjoone saab joonistada igast reetina punktist alates, läbides nodaalpunkti ja väljudes silmast pupilli kaudu. Kõikidel objektidel, mis asuvad samal nägemisjoonel, on sama suund. 18. Mis on egotsenter? Mis on egotsentrilise asukoha eelis? - on tõenäoline punkt poolel teel kahe silma vahel. Eelis on objektist nähtava 3Dtajumine. 19
annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses
ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale.
ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot
(nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40
(Asif 2011) Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast karotenoidist) ja need sisaldavad luteiini, zeaksantiini ja selle keskset osa meso- zeaksantiini. Maakula keskel on tihedus suurim ja väheneb perifeerselt. Keha ei saa sünteesida luteiini ja zeksantiini ning seetõttu saab seda toidust. Meso-zeaksantiin on tugevaim antioksüdant maakula kaotenoididest ja filtreerib kahjustava lühikese
annaabi.ee 
