SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus
Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI
ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 10 Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 11 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt: Fovea e. macula piirkonnas on inimesel teravaima nägemise piirkond seal paiknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina on sellel kohal õhem, kuna ganglionirakud on paigutatud külgede suunas. Silm peab reageerima kuni 109 suurusele erinevusele valguse intensiivuses. Pupilli läbimõõt saab muutuda 2 8 mm ja vastavalt pindala ~16 korda. pupilli ülesandeks pole mitte niivõrd valguse intensiivsuse kontrollimine kui kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on
Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr. Nägemine- Silm.Valgus siseneb sarvkesta kaudu silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel
Tillukesed lihased muudavad läätse kuju selliselt, et kujutis, mis langeb võrkkestalesilma tagaosas, oleks terav. Võrkestas pupilli vastas, paikneb fotoretseptoritest - kolvikestest - koosnev kollatähn. Seal on nägemisteravus suurim. Kohas kus nägemisnärv väljub silmamunast, asub pimetähn. Silmamuna tagaseina võrkkestal tekib selge, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Sündides näeb inimene kõike tagurpidi, kogemuse kasvades õpib aju kujutist õigetpidi pöörama. 4 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värviaistingu sünd
annaabi.ee 
