seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega).
Selle ühendi kaudu sünteesitakse glükoos ja sealt edasi süsivesikud (suhkur jne). OHC CHOH CH2O P 11. Taimerakud sünteesivad fotosünteesikäigus glükoos baasil tärklist, tselluloosi ja sahharoosi (oligo- ja polüsahariide). 12. a) Vale. Elektronid liiguvad H2O-lt NADPH-le b) Õige. Läbi tülakoidmembraani formeerub prootonigradient, mille energia võimaldab sünteesida ATP-d c) Õige. Rohelistes taimedes on peamiseks fotoretseptor-molekuliks klorofüll a d) Õige. Atsüklilise fotofosorüleerimise protsessis produtseeritakse NADPH-d, oksüdeeritakse H 2O, tekib O2 ja fosforüleeritakse ADP e) Vale. Tsüklilisel fosforüleerimisel produtseeritakse ATP-d f) Õige. Elektronid liiguvad spontaanselt redutseeritud ferredoksiinilt (FdH2) NADP +-le. 13. a) Karotenoidid 3) Sekundaarsed pigmendid b) Klorofüllid 4) Esmased pigmendid c) P700 1) Valguse aktseptor I fotosüsteemis
fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng. Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel
külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele
* Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor ->bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale
perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on piisavalt, laseb pupill valguse ainult läätse keskosale. Sissejuhatus psühholoogiasse 12 Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel): * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju üksteisele laiemas ulatuses * Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju üksteisele * Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna
mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga *Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma
muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40 Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber- fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot 41 (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele- tume piirialadele ja muutuse suunale
annaabi.ee 
