Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid
kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega, 11) kiirendi on vaja tugevat elektrivälja ja magnetläätsi, sirged e lineaarkiirendi ja ringikujulised e tsüklilised kiirendid (põhiosad: vaakumtoru, kallutav magnet, kiirendav resonaator, magnetlääts), 12) tsüklilinekiirendi on ringikujuline ja lineaarkiirendi sirge, 13) detekteerimine osakeste vaatlemiseks kasutatakse fotoplaati, udukambrit ehk Wilsoni kambrit, mullikambrit, ionisatsioonikambrit, triivkambrit, aja-projektsioonikambrit, pooljuhtdetektoreid, 14) Wilsoni kamber auru rõhk langetatakse järsult osakeste saabumise hetkel, mille abil tekib üleküllastus, rõhu taastamisel taastub ka temperatuur ning uus mõõtmine on võimalik, mullikamber üleküllastus tekib vedelikumullikeste keemisel osakeste ümber, üldine tööpõhimõte sarnane Wilsoni kambriga, ionisatsioonikamber ioniseeritud gaasis
Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga. Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. Ajaloost 1) Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel, kes avastas, et uraaniühendid mõjutavad läbi tumeda paberi fotoplaati. 2) Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. 3) 1898.a. õnnestus neil maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli - polooniumi ja raadiumi. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete
võrkjas muster- granulatsioon. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). 15. Millised on täähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid
Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide. Sellest järeldus, et uraaniühend kiirgas mingit kiirgust, mis läbis musta paberit. Uraaniühendeist eralduvat kiirgust hakati nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio 'kiirgan'; activus 'toimekas'). Eraldunud radioaktiivkiirgus jagunes elektriväljas kolmeks ja kiirguskomponente hakati tähistama ja nimetama kreeka tähtedega. Kiirgus koosneb kolmest osast: 1. 1
ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. 1851. aastal leiutati ka märgplaatmenetlus, mis eeldas plaadi säritamist niiskena ja kohest ilmutamist. Selle jaoks konstrueeris William Brown kogukama kaamera, mille sisse sai käe pista ja nii plaat ette valmistada ning pärast võtet ka kiirelt ilmutada. Aastal 1864 tutvustas leiutaja Jules Bourdin oluliselt väiksemat kaamerat märgplaatide jaoks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt Browni leiutisele küll kaamera sees, aga ilma sinna kätt sisse pistmata. Bourdini loodud ,,Dubroni" nime kandvale kaamerale oli sisse ehitatud nimelt keraamilisest materjalist või klaasist kamber, kuhu vajalikud kemikaalid sisse valati ja nii kogu töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti
Lorentzi jõud on risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0. Seetõttu magnetväli ei muuda liikuva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Massispektomeeter Võimaldab määrata väikeste osakeste massi. Laetud osakesi kiirendatakse vooluallika poolt elektriväljas, sattudes magnetvälja, liiguvad erineva massiga osakesed erineva raadiusega ringjoone kaart mööda ning tabavad fotoplaati erinevates kohtades. Tsükliline kiirendi Mitmeti ratsionaalsemalt töötavad tsüklilised ehk ringkiirendid, kus osakesi jooksutatakse mööda ringjoont, kusjuures märksa väiksem arv kiirenduselemente (nn õõnesresonaatoreid) annab osakesele uue "hoobi" igal tema tiirul. Tsükliliste kiirendite puhul tekivad omad raskused, nimelt tuleb osakeste kallutamiseks sirgjoonelt ringjoonele võtta tarvitusele täiendavad dipoolmagnetid ja seda peaaegu kogu ringi ulatuses
Holograafiast on huvitavalt kirjutanud H. Käämbre oma "Laseriraamatus" (Tln: Valgus, 1978, § 25). Hologramm erineb fotost mitmeti: - purunemisel säilitab iga tükk info kogu objekti kohta, sest pole kasutatud koondavat optikat, "pilt" on laiali üle kogu kaadri; - pole erinevust positiivi ja negatiivi vahel; - kujutise suurus oleneb kasutatava valguse lainepikkusest : mida suurem , seda suurem kujutis; - ühele fotoplaadile saab jäädvustada palju hologramme, piisab, kui iga kord fotoplaati pisut pöörata. 86 Holograafia leiutas 1947.a. ungari päritolu füüsik D. Gabor, kes sai selle eest 1971.a. Nobeli füüsikapreemia. Hologrammile andis nime samuti D. Gabor, lähtudes kreekakeelsetest sõnadest "holos" - täielik ja "gramma" - üleskirjutus. Seega tähendab "hologramm" täielikku üleskirjutust. Hologramm annab esemest tunduvalt täielikuma kujutise kui foto. Tõeliselt
annaabi.ee 
