Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud
Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse asutada valla asutusena Lihula Muuseum. Muuseumi ametlik avamine toimus 24. veebruaril 1996. Järgnevate aastate peamisteks ülesanneteks sai materjali kogumine ja alalise ekspositsiooni ettevalmistamine. Muuseumi hakkas tasapisi laekuma materjale, millest tänaseks on moodustunud küllaltki mahukad eseme- ja fotokogud. Samal ajal tegeldi alalise ekspositsiooni koostamisega. Varem eksponeeritud Lihula ajaloole lisandus Lõuna-Läänemaa ajalugu muinasajast II maailmasõjani. Kolme ruumi mahutatud alaline ekspositsioon avati 01. juulil 1999. aastal. Aastate jooksul on näituste pind vähehaaval suurenenud ning hetkel on muuseumil näituste tarbeks juba üheksa ruumi. Püsinäitused on laienenud seitsmesse ruumi. Kahte ülejäänut kasutatakse erinevate ajutiste näituste
200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti
Neist osa omavad ka kunstiväärtust tänu nahkehistöös valmistatud kaantele, nt. C. Happelbergi, K. Haupti, A. Tamjärve, E. Taska jt. kunstnike nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt. Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987;
Eraarhivaalidele omaniku poolt kehtestatud juurdepääsupiirangud ei tohi ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest (Arhiiviseadus, 2011). Rahvusarhiivi Filmiarhiivi fotokogu kohta on kirjas, et üle kolmandiku filmiarhiivi fotodest moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks, kust fotosid rahvusarhiivi on tulnud, on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafid jt. eravaldajate fotokogud (Filmiarhiiv, 2014). Säilikute eksponeerimine ja laenutamine Arhivaalide peaeesmärk pole kõike materjale koguda vaid arhivaalide mõte on arhiveerida, säilitada ja teha kõik säilitatud materjalid inimestele kättesaadavaks. Objektide, mille arhiiviväärtus ei ole nii kõrge ja mis on väga heas korras, neid laenutatakse välja kergemini kui objekte, mille arhiiviväärtus on kõrge (väga vana, ainulaadne ja erilise tähtsusega) ja mida saab näha ainult arhiivi loa alusel
on nii uskumatu, et seda tuleks käsitleda eraldi. Minu mõte oli ehitada oma isakodu asenduskodusse Saaremaal raamatukogumaja, mis säilitaks ühe teadlase teadusliku koduraamatukogu sellisel kujul nagu see kujunes aastatel 1960-2000, tervikuna, ka väheväärtuslikud või ajast maha jäänud teadusliku 19 / 20 kirjanduse (umbes 15 000 ühikut), teaduslikud kirjavahetused, fotokogud, arhiivi (umbes 20 meetrit) jm. Mõte oli terviku säilitamises ning ma olen erialainimestelt saanud palju moraalset toetust selle projekti teostamiseks. Aga selle teokstegemine läks üle kivide ja kändude, kuigi arhitektiks oli Ignar Fjuk (keda riigiprokurör Andres Ülviste nimetab Igor Fjukiks). Et riigiprokurör Ülviste määrus selle kaasuse lõpetamisel on 75-aastase juurdepääsupiiranguga, siis ma seda siia välja panna ei saa.
annaabi.ee 
