[2, 6] Muud protsessid Dioksiinid võivad tekkida ka paberi või tekstiili pleegitamisel ja kloreeritud fenoolide tootmisel. Viimaste hulka kuuluvad näiteks puidukaitsevahend pentaklorofenool ja herbitsiidid 2,4-diklorofenoksüatsetaat (2,4-D) ja 2,4,5-triklorofenoksüatsetaat (2,4,5-T). Suurema kloreerituse saavutamiseks on vajalik kõrgem temperatuur, seejuures tekib ka rohkem dioksiine. Dioksiine võib moodustuda ka üldtuntud mikroobivastase aine triklosan fotokeemilisel lagundamisel. [3] Kui esialgne USA Keskkonnakaitse Agentuuri loend dioksiiniallikatest koostati aastal 1987, moodustas põletamise käigus tekkinud dioksiinide hulk üle 80% sel hetkel teadaolevatest dioksiiniallikatest. Selle tagajärjel rakendas USA Keskkonnakaitse Agentuur uued nõuded. Nõuetega kaasnenud regulatsioonid on olnud väga edukad dioksiini emissiooni vähendamisel põletamisprotsesside käigus. Tahkete olmejäätmete, meditsiiniliste jäätmete, heitvee ning
suurusjärku väiksem [2, 6]. Muud protsessid Dioksiinid võivad tekkida ka paberi või tekstiili pleegitamisel ja kloreeritud fenoolide tootmisel. Viimaste hulka kuuluvad näiteks puidukaitsevahend pentaklorofenool ja herbitsiidid 2,4-diklorofenoksüatsetaat (2,4-D) ja 2,4,5-triklorofenoksüatsetaat (2,4,5- T). Suurema kloreerituse saavutamiseks on vajalik kõrgem temperatuur, seejuures tekib ka rohkem dioksiine. Dioksiine võib moodustuda ka üldtuntud mikroobivastase aine triklosan fotokeemilisel lagundamisel [3] Mürgisus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu
Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis. 14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus: CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2. Atomaarne hapnik O tekib fotokeemilisel reaktsioonil ning on termosfääris püsiv: O2 + hv-> O + O Hapnikioon O+ võib tekkida UV-kiirguse toimel: O + hv-> O+ + e-; O+ domineerib ionosfääris ning võib reageerida molekulaarhapnikuga või lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega: O+ + O2 ->O2+ + O O+ + N2 -> NO+ + N O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel: O2 + hv-> O2+ + e- või sellisel reaktsioonil: N2+ +O2 N2 +O2+
kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise < 200 nm kiirguse mõjul, päikesekiirgust neelavate osakeste puudumise tõttu, kuni 1200oC-ni. 18. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus: CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2. Atomaarne hapnik O tekib fotokeemilisel reaktsioonil ning on termosfääris püsiv: O2 + hv-> O + O Hapnikioon O+ võib tekkida UV-kiirguse toimel: O + hv-> O+ + e- ; O+ domineerib ionosfääris ning võib reageerida molekulaarhapnikuga või lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega: O + + O2 ->O2 + + O O + + N2 -> NO+ + N O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel: O2 + hv-> O2 + + evõi sellisel reaktsioonil: N2 + +O2 N2 +O2 + Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV-
tingitud liigsest kloorist on tegelikult põhjustatud vaba kloori vähesusest ja seotud kloori suurest hulgast! Vee kloorisisaldust tuleb kontrollida sageli, soovitatavalt iga kord peale intensiivset kasutamist. [2] 10.VEE OSOONIMINE Osoonimine on ainuke desinfitseerimismeetod mis pakub üldlevinud kloorile tõsisemat konkurentsi. Osoon (O3) on hapniku allotroopne vorm, looduslikul kujul esineb põhiliselt atmosfääri ülakihtides, kus ta tekib fotokeemilisel teel päikese kiirguse toimel. Osoon on tugev hapendaja. Osoon on universaalne reagent. Ta võimaldab üheagselt vett desinfitseerida, kõrvaldada selle värvust, parandada lõhna- ja maitseomadusi. Osooni võib kasutada selliste ühendite lagundamiseks, mis kloori toimele ei allu. Osooni peamine puudus on aga selles, et tema mõju on lühiajaline. Jääkosoonina teda vette ei jää. Vee osoonimine on kallis meetod. Eelkõige on see seotud elektrienergia kuluga.
annaabi.ee 
