2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid Värvitu kergestilenduv vedelik värskelt niidetud heina või mädaõuna lõhnaga. Organismile avaldab mõju valge gaasipilve näol. Kuulub lämmatava toimega ründemürkide hulka. 8 Fosgeenil on varjeaeg 4-6 tundi; kestus sõltub selle kontsentratsioonist õhus, ajast, mille vältel on organism olnud mürgitatud atmosfääris, inimese terviseseisundist, kehatemperatuuri alanemise kiirusest. Fosgeeni sissehingamisel tunneb inimene suus ebameeldivalt imalat maitset, seejärel ilmneb köhatamisperiood, peapööritus ja üldine jõuetus. Mürgitatud õhust vabanemisel kaovad ka ilmingud üpris kiiresti, kuid 4-6 tunni pärast algab mürgitatu enesetunde kiire ja järsk halvenemine: kiiresti tõmbuvad huuled, põsed ja nina sinakaks; algab järjekordne üldväsimuse periood, peavalu, sagenenud hingamine, tugevalt esiletükkiv
Ypres'i lahing 22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri. Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. Verduni lahing Verduni lahing oli sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Lahing kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini
saastatuse suhtes eriti tundliku mere staatuse. Nad tõendavad, et üle kogu Balti mere on põhjas sadu tuhandeid tonne keemiarelva saasta. Isegi Saksa ja Vene eksperdid on tunnistanud, et keemiarelva ei ole võimalik üles tõsta ilma teda ,,äratamata". Vastutustundetute inimeste tõttu on Balti meri muutunud keemiarelva kalmistuks. Gaasitrassi ehitamine võib põhjustada tõsise kaose. Keemiarelva ipriiti, tabuuni, fosgeeni mis on mõeldud tervise rikkumiseks ja elu hävitamiseks, ja kõiki muid põhja sadestunud aineid pliid, fosforit, elavhõbedat, kaadmiumi liigutatakse algava gaasitrassi ehitamisel paigast. Raske on mõõta kahju võimalikku ulatust Balti mere keskkonnale, mere ja ranniku floorale ja faunale ning inimestele, kelleni see mitmekihiline saastatus jõuab takistamatult juba kas või toiduahele kaudu.
Sakslased piirdusid lnerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jeti selle tttu maha le 7 km pikkune rindelik. Gaasimrgituse sai 15 000 sdurit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ra kasutama. Sja ajal kasutati ka hiljem gaasirnnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sltumise ning thusate gaasimaskide kasutamise tttu ei andnud kunagi need rnnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide jududest. Saksa eesmrk oli sundida Venemaa sjast vlja astuma. Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2
2.27 Tööohutus Külmutusainega töötades tuleb alati kasutada kaitseprille. Kui külmutusainet sattub silma, loputage silmi veega ja pöörduge arsti poole. Kasutage vedelikku mitte läbi laskvaid kaitsekindaid. Külmutusaine võib nahale sattudes põhjustada põletusesarnaseid külmakahjustusi. Peale kaitsekinnaste tuleb kanda ka antud tööks sobivat riietust. Kui külmutusaine puutub kokku lahtise tule või kuuma pinnaga, eraldub temast mürgiseid gaase (fluori, fosgeeni) mille väikseimagi koguse õhus tunneb ära terava lõhna järgi. Ruumis, kus töötatakse külmutusainega, peab olema hea ventilatsioon. R-134a on õhust raskem, 31 mistõttu võib põrandal ja kanalites tekkida lämbumisoht. Kui sõiduki värvimisel rakendatakse kuivatust temperatuuril üle 80 oC, tuleb kliimaseade enne külmutusainest tühjendada. Pidage meeles, et külmutusaineballooni:
2.27 Tööohutus Külmutusainega töötades tuleb alati kasutada kaitseprille. Kui külmutusainet sattub silma, loputage silmi veega ja pöörduge arsti poole. Kasutage vedelikku mitte läbi laskvaid kaitsekindaid. Külmutusaine võib nahale sattudes põhjustada põletusesarnaseid külmakahjustusi. Peale kaitsekinnaste tuleb kanda ka antud tööks sobivat riietust. Kui külmutusaine puutub kokku lahtise tule või kuuma pinnaga, eraldub temast mürgiseid gaase (fluori, fosgeeni) mille väikseimagi koguse õhus tunneb ära terava lõhna järgi. Ruumis, kus töötatakse külmutusainega, peab olema hea ventilatsioon. R-134a on õhust raskem, mistõttu võib põrandal ja kanalites tekkida lämbumisoht. Kui sõiduki värvimisel rakendatakse kuivatust temperatuuril üle 80 oC, tuleb kliimaseade enne külmutusainest tühjendada. Pidage meeles, et külmutusaineballooni: · ei tohi hoida päikese käes ega muudes kuumades kohtades
jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate Prant- susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula- tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese all gaasilise kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa uut keemilist ründevahendit fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede kaudu. Kõige tuntum ning mürgisem keemiline ründeaine Esimeses maa- ilmasõjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipriit ka läbi naha ning oli nahka kahjustava toimega. Esimese maailmasõja ajal toodetud keemilisi ründemürke võib pidada I põlvkonna ründemürkideks, sest neid oli lihtne toota ning neid rakendati ka tsiviilotstarbel keemiatööstuses. Esimese maailmasõja ajal ei peetud Eesti pinnal ühtki lahingut, kus oleks
annaabi.ee 
