b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid ammoonium- ja fosforisoolasid, valgust, soojust, elektrit ja muud, nii et olid moodustunud valgu ühendid, valmis läbi tegema veelgi keerukamaid muutusi. Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7. Jääkambri teooria- elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises
Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus mine, mine, lava- ava- kastmine kastmine
naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge, moodustab painduvaid ja säilivaid struktuure), kõhrkude (moodustab sisetoed (kõrvad), vähendab hõõrdumist luude vahel), luukude (jäik sidekude, sisaldab kaltsiumi- ja fosforisoolasid, moodustab siseskeleti), vesi (vedel sidekude, vereplasma, rakuvaheaine, toidu- ja O2, CO2,,jääkainete, hormoonide transport, temperatuuri reguleerimine, immuunsuse tagamine (antikehad)) Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja
ning seda leidub sgitoru seinas. Elastne khr on palju elastsem kui haliinkhr, seda leidub niteks krvas ja kris. Kiudkhr on eriti vastupidav ohtra kollageenkiudude sisalduse tttu. Kiudkhr on selgroollide vaheketaste oluline koostisosa, SPORDI LDAINED I TASE mis annab neile htaegu tugevuse ja elastsuse ning vimaldab puhverdada llisambale mjuvaid koormusi. Luukude on kige jigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja htlasi mningase elastsuse. Luukoe phimassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on vike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt thtsatele elunditele. Niteks kolju mbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud sdant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luudi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eristatakse
Kiudkõhr on eriti vastupidav ohtra kollageen- kiudude sisalduse tõttu. Kiudkõhr on selgroolülide vaheketaste oluline koostisosa, 8 SPORDI ÜLDAINED I TASE mis annab neile ühtaegu tugevuse ja elastsuse ning võimaldab puhverdada lüli- NB! sambale mõjuvaid koormusi. Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva- heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eris-
annaabi.ee 
