50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale. 60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson
Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada. TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE: 4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal ,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele;
; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Ülemnõkogu Nõukogude Eesti nn. Parlament Eesti Kongress 1990. Aasta 24. Veebruaril Eesti vabariigi kodanike ja nede järglaste poolt valitud rahva esinduskogu (andis panuse Eessti taasiseseisvumisele) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; 1989. A. tekkinud esimene poliitiline erakond, mis
. poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli elutööst - veiste tõuaretus, ja sellest väljakasvanud ülesanne - põhisöötade tootmine ja ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised
1980. toimusid üliõpilaste ja õpilaste rahutused. 1980. okt. nov. "40-kiri". Kaplinski, Lauristin, P.-E. Rummo jne. "Avalik kiri Eesti NSV-st". Käsitleti keeleküsimust, süvenevat migratsiooni, möödalaskmisi noorsoopoliitikas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine. 1988.02.02
Rohelised on tuumaenergia vastu ja bioenergia poolt. Ülerahvastatuse vältimiseks pooldavad sündivuse kontrolli. Toetavad tarbimis- ja keskkonnamakse ning sotsiaalset õiglust. Tuntud on näiteks Saksamaa, Soome ja Rootsi rohelised. Erakond Eestimaa Rohelised asutati 2006. aastal. 1980. aastate lõpus olid Eesti rohelised seotud Rahvarindega, nende osa oli oluline, kuna Eesti taasiseseisvumine sai alguse võitlusest fosforiidikaevandamise vastu. 20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Majandus- ja maksupoliitikas sarnanevad liberaalid konservatiividega (poliitiline parempoolsus). Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne.
Üheksakümnendatel muutus ta seevastu tunduvalt sotsiaalsemaks, ka poliitilisemaks ning rahvuslikumaks. Nüüdiskirjandusest üldiselt Nüüdiskirjanduse taustaks on pöördelised muutused ühiskonnas.1985. a oli NLKP peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatsov, kes alustas varsti perestroikapoliitika elluviimist. Alates 1986. aastast võis Eesti ajakirjanduses lugeda vabameelsemaid ühiskonnaalaseid sõnavõtte, algasid protestid fosforiidikaevandamise plaanide vastu. 1987. a rajati Eesti Muinsuskaitse Selts, Hirvepargis toimus MRP avalikustamist nõudev miiting. Algas laulev revolutsioon. Senise ainuvalitseva EKP kõrvale loodi esimesed poliitilised ühendused ERSP ja Rahvarinne. EKP peasekretäri Karl Vaino asemele sai Vaino Väljas. ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1989. a korraldati Rahvarinde juhi Edgar Savisaare algatusel Balti kett, toimusid Eesti Kongressi valimised. 20. augustil 1991