Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fosforiidi kaevandamise võimalused ja ohud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maardla, fosforiit, kaevandus, maardu, puur, sonda, fourth, karjäär, ülgas, tarbevaru, maavara, kabala, leiukoht, vöönd, toolse, moodus, 3538, kahjulikke, fe203, uurimine, professor, schmidt, siber, allmaakaevandus, mehhaanilise, pärikopp, ekskavaatoriga, mistõttu, katend, tuhat, aseri, reservvaru, assamalla, 8396, kehra, tehnoloogiad, kaevandadaTALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?.......................................................................................................... 4 2.FOSFORIIDI KASUTAMINE................................................................................................. 7 3.FOSFORIIDI LEVIK............................................................................................................. 9 4.TULEVIKUPERSPEKTIIVID................................................................................................ 11 KOKKUVÕTE.
Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Kuigi on andmeid põlevkivi kasutamisest Kukruse mõisas juba 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, algas tööstuslik kaevandamine Esimese maailmasõja ajal, kui Venemaal oli kütusepuudus. Eesti põlevkivitööstus arenes välja Eesti esimese iseseisvuse ajal 1918-1939. Riik rajas Kukruse ja Käva kaevanduse ning õlivabriku Kohtla-Järvel. Inglise kapitaliga ehitati Kohtla kaevandus ja õlivabrik, saksa kapitaliga kaevandus ja õlivabrik Kiviõlis ning rootsi kapitaliga karjäär Viivikonnas ja õlivabrik Sillamäel. Olid veel Tallinna Tselluloosi- ja Paberivabriku kaevandus Küttejõus ning Kunda tsemenditehase kaevandus Ubjas. Tollal rajatud kaevandustest on praegu töös veel ainult Kohtla. 1939. aastal toodeti 1,98 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivi kaevandati ja sorteeriti käsitsi, kaevuri töönormiks oli 2 t põlevkivi päevas. Peamine
ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud. Eesti üks suurimaid metsaistutajaid on Eesti Energia igal aastal istutatakse kuni 180 hektarit metsa, kokku on taastatud 11 600 hektarit. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad, alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Rikastusvabrik Viru kaevandus Tuhamägi Põhjaveest Meie uurimusest selgub, et Kirde Eestis on real juhtudel põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Märkimisväärseks põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on põlevkivikaevandused: kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades
arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks.
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas.
Põlevkivi ajaloost Esimesed kirjalikud teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jewe (Jõhvi) läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena, 1919.
Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole. Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti kaevanduspiirkonna on Eestis veel teinegi põlevkivileiukoht, nn. Tapa maardla, mis kujutab endast ida-läänesuunalist kuni 80 km pikkust ja 10-20 km laiust ala Väike- Maarja ja Ambla vahel. Suure lasuvussügavuse (60-170 m) tõttu ei kujuta see endast praegu arvestatavat lisandit meie põlevkivivarudele. Kaevandused Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne- Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922).
sajandiks, kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti maavarasid kaevandavad teised või meie, või siis meie koos teistega rahvusvaheliste ühisprojektide alusel vastastikku kasulikel tingimustel. 6. Meil on Euroopa suurimad põlevkivivarud, tarbevaruga 2,3 miljardit tonni, kusjuures per capita arvestuses on Eesti selles osas maailmas kõige rikkam. 7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit, kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosforiidisõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest kaevandamine NL poolt ei olnud tol ajal enam tark tegu, kaevandamine oli juba siis ette nähtud Euroopa Liidule. Märkus: sobiva keskkonnaohutu tehnoloogia pärast pole vaja muretseda, Läänes on kõik see olemas. 8
Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest
annaabi.ee 
