niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. Ettevõtluse koolkonna peamised nurgakivid on tema proaktiivne olemus, ei reageerita mitte muutunud keskkonnale vaid pigem muudetakse keskkonda ise, ning ettevõtja rolli ja strateegilist visiooni rõhutatakse. Ettevõtjalik lähenemine srtateegia formeerimisele on väga tähtis ettevõtte rajamise etapil, olukorras, mis vajab jõulist juhtimist ja rikast viviooni. Teine tüüpiline situatsioon, mille puhul selle koolkonna esindajad on sobilikud ettevõtet juhtima, on oluliste muutuste periood juba väljakujunenud ettevõtete elus. Ettevõtjalik lähenemine ilmneb sageli ka väikestes organisatsioonides, kus on vaja tugevat personaalset eestvedamist ja visiooni.
Neist moodustati pataljoni „Narwa“ 4. kompanii. Peale seda, kui Punaarmee oli „Tšerkassõ kotis“ kümme sakslaste diviisi sisse piiranud sai pataljon väga suuri kaotusi. Nad ühendati diviisiga „Wiking“ kuid kui nad olid piiramisrõngast välja murdnud eraldati Narwa Wikingist ja saadeti tagasi Eestisse. Siin korraldati neile pidulik vastuvõtt Tallinnas, peale mida pataljon allutati 20. Eesti SS-diviisile ja saadeti Tallinna ümbrusesse formeerimisele ja väljaõppele. Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11.
Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett- pantomiimi „Unenägu kujuraiduri töökojas“. 1922 lavastas vene baleriin Viktorina Kriger Estonias L.Delibesi „Coppelia“ ja tantsis ise peaosa. Estonia teatris pani aluse järjekindlatele tantsulavastustele, püsiva balletitrupi formeerimisele ja õpetamisele Rahel Olbrei. 1946 asutati Tallinna Koreograafiakool. Tartus- 20-30ndatel oli palju operetti ja tantsijad olid seotud selle žanriga. 1935 kutsuti Vanemuise ballettmeistriks Ida Urbel. Ülo Vilimaa lavastas Alo Põldmäe balleti „Merineitsi“ (1973). Teatri balletijuht on Mare Tommingas. 26. Eesti ballette 20. sajandi teisel poolel. U.Väljaots „Ballett-sümfoonia“ (1959) E.Tubin „Kratt“ (1940) E.Tamberg „Joanna tentata“ (1970) E
KOOSSEIS Kiiresti arenev kuritegevus vajab hädavajaliku korrekteerimist nii riiklikus kui ka maailma strateegias võitluses sellega. Käesoleval ajal kõige perspektiivsem on kriminaalprevensioonis kuritegevuse ennetamise viktimologiline metood. Uurides kuritegevuse ,,mehhanismi" kerkib esiplaanile: isiksus, isiksus ja keskkond, ebasoodsad tingimused isiksuse formeerimisel, suhted ,,kurjategija kannatanu". Oluline osa tööst on eraldatud tulevase kurjategija isiksuse formeerimisele ebasoodsatel tingimustel lapseeas. Lapsed ja noorukid, kes said kannatada läbi kuritegevuse, karmi kohtlemise ja vägivalla, tihtipeale muutuvad ise agressoriteks ning sooritavad raskeid kriminaaltoiminguid kuni tapmiseni välja. Seoses eelmainituga, määras autor oma diplomitöös uurimuse põhieesmärgiks kuritegeliku käitumise formeerimise mehhanismi olemust, selle edasijärgset avaldumine, viktimoloogilise
kohe edasi ei pääsetud, võhm oli väljas, vaja edasisi ettevalmistusi teha. Hitler sai lõpuks aru, et kõige olulisem on peatada Punaarmee sissetung Sm-le idast, üritas teha viimaseid jõupingutusi, saatis Punaarmee vastu kõik- relvagrenaderide diviisid (vanad, haiged, väljaõpetama mehed), loodi Volksturm, kuhu võeti mehed kuni 60 eluaastani ja noored alates 16 eluaastast, kasutati Hitlerjugendi liikmeid. Rindel puruks löödud väeosade liikmeid ei viidud enam tagalasse ümber formeerimisele, kohapeal klopsiti kokku mitmed võitlusgrupid. Suuremad linnad kuulutati kindluslinnadeks, mida ei lubatud mingil juhul maha võtta, Punaarmee piiras need sisse ja algasid tänavalahingud jne. Polnud kasu, Punaarmee ülekaal oli mäekõrgune. Oderi jõelt ei mindud Berliini peale kohe edasi, kuna rünnakukiil oli teistest vägedest kaugele ette jõudnud, mõlemal tiival tegutsesid suhteliselt suured saksa väeosad. 1945 veebr Ungaris ägenes