akse jne I pk-st käi/akse, juu/akse II pk-st tull/akse III pk-st teh/akse takse ~ akse jne II pk-st esitle/takse ~ esitell/akse Tunnused liituvad otse tüvele. III pöördkonna saatma-, jätma- ja lugema-tüübis toimub a-lõpulise tüvevariandi korral umbisikulise tegumoe tunnuse ees tüve lõpus vokaaliteisendus a e, näiteks taht/ma : taha/n: tahe/takse, veda/ma : `vea/n : `vee/takse. I pöördkonna jooma-tüübis toimub formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo uu või öö üü, näiteks `jooma : juu/akse, `sööma : süü/akse. III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonanäiteks d ja formatiivi alguskonsonanäiteks ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed.
‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’) • kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’) Tähenduse omadused Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab • sõnade tõlgitavus • sünonüümide olemasolu • tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib • formatiivi ja tähenduse seos on algselt arbitraarne • inimese kognitiivsed kogemused ei peegeldu otseselt märgi kandjates • uusmoodustised on reeglina motiveeritud • üht ja sama objekti on võimalik nimetada erinevate lekseemide abil, millest igaühes on esile tõstetud objekti teatud omadused • keelemärgid kuuluvad ka teistesse märgisüsteemidesse • keelemärgid omandavad oma tegeliku väärtuse alles teiste märkidega seostudes ja süsteemisiseste seoste kaudu
iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab: 4 d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides: I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid pesa : pesi ~ pesa/sid II kk-st seminar : seminare ~ seminari/sid `siil : `siile : `siili/sid `koer : `koeri : `koera/sid sai : `saiu : `saia/sid VI kk-st
`silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d. de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te,
e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nen¬del sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse;
annaabi.ee 
