Tõestuse demonstratsiooni loogikaliste vigade alla kuuluvad need vead, mis esinevad tavaliselt igat liiki süllogismides. Mõistet eksimus kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Eksimus on ettekujutuste ja hoiakute mittevastavus asjaolude objektiivsele seisule.9 Seejuures eristatakse ratsionaalset ja irratsionaalset eksimust. Ratsionaalse eksimuse põhjuseks on teaduslike vahendite piiratus teadmiste formaliseerimisel. Irratsionaalsed eksimused tulenevad sageli maailma religioossest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine on valetamine ja petmine, tegelikkusele mittevastava informatsiooni levitatakse teadlikult, desinformatsioon on aga vale informatsiooni levitamine, millel ei ole alati tüssamise eesmärki. Eristatakse mitteettekavatsetud ja ettekavatsetud valetamist. Esimesega on tegemist siis, kui valetamine pole teadlik,
väärtused, et antud konkreetse valimi jaoks oleks suurim just nimelt selle valimi saamise tõenäosus. Vähimruutude meetod: Vähimruutude meetod on tavalisim meetod erinevate juhuslike suuruste seosemudelite parameetrite leidmisel (nt regressioonanalüüsis). Nullhüpotees- kontrollitav väide Alternatiivhüpotees- nullhüpoteesi välistav alternatiivne väide Statistiline hüpotees tekib tavaliselt mingi vaadeldava juhusliku suuruse kohta käiva väite (oletuse, hüpoteesi, ...) formaliseerimisel. esimest liiki viga tekib, kui H0 on õige, ent kontrollil loetakse õigeks (võetakse vastu) H1 (sellise vea tõenäosust tähistatakse ); teist liiki viga tekib, kui H0 pole õige, ent kontrollil loetakse H0 õigeks (võetakse vastu) (sellise vea tõenäosust tähistatakse ). Hüpoteeside kontrolli tavapärased sammud on järgmised: 1) Formuleeritakse kontrollitav hüpoteesipaar {H0, H1} ja valitakse teststatistik x. 2) Valitakse olulisuse nivoo .
Erinevalt Boole'ist ei olnud Morgan ka kuigi huvitatud loogika matematiseerimisest. Morgani käsitluse juures on olulisemad järgmised punktid: · "Kõigi asjade" ehk Üniversumi" asemel kasutas de Morgan vabalt määratavat ärutluse universumi" mõistet (universe of discourse). · De Morgan rõhutas Aristotelese loogika piiratust, järeldustehte olulisust ja järeldamise ning tinglike väidete fundamentaalset osa loogika formaliseerimisel. Sajandi viimasel kolmandikul töötasid Boole'i ja de Morgani süsteemide edasiarendamise ning kombineerimise kallal ameerika filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839-1914) ning saksa matemaatik Ernst Schröder. 2.4.2 Frege Saksa matemaatiku Gottlob Frege (1848-1925) 1879. aastal avaldatud lühikest teost Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") võib julgelt nimetada 19. sajandi olulisemaks loogikaraamatuks. Selles raamatus esitab Frege kogu
tegurite väärtuste tekkimise tõenäosuste jaotuste Pk alusel; · KA erinevate eesm.rgisusteemi komponentide alusel saadud oodatava kasulikkuse hinnanguid sunteesiv komplekshinnangu funktsioon; · x* optimaalne (parim) lahend. Otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudel võimaldab täpselt piiritleda erinevate matemaatiliste meetodite ja mudelite kohta ning rolli otsuse ettevalmistusprotsessi formaliseerimisel ning esitada ulevaatlikult otsustusprotsessi eri etappide seosed. LK 77 1. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste: a)eksogeenne; b) endogeenne olemust. EKSOGEENNE - Käsitleb inimesi juhitavas susteemis passiivsete käsutäitjatena, kellele "kõrgemalt poolt" (olgu selleks riigi valitsus, kontseni juhtkond, ettevõtte juhtkond või
esinevate eesmärgisüsteemi komponentide alusel saadud oodatava kasulikusse hinnanguid sünteesiv komplekshinnangu mudeli optimaalse alternatiivi väljavalimiseks x*. Soovitus: Vt lähemalt õpikust lk 69! - Otsuse ettevalmistusprotsessi üldistatud mudel võimaldab täpselt piiritleda erinevate matemaatiliste meetodite ja mudelite kohta ning rolli otsuse ettevalmistusprosessi formaliseerimisel ning esitada ülevaatlikult otsustusprotsessi eri etappide seosed. 8. peatükk 101. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste – eksogeenne; endogeenne – olemust. - Eesmärki ja selle saavutamise erinevaid variante võib käsitleda kahest mõtteviisist lähtudes: juhitavast protsessist väljastpoolt saadutena (eksogeensete parameetritena) – käsitleb
Ligipääsetavuse seost märgitakse tähega R ning selle seose algebralistest omadustest lähtudes tekivad erinevad modaalloogika tuletussüsteemid. Meid huvitab kõige rohkem loogilist võimalikkust ja paratamatust kirjeldav tuletussüsteem S5, milles on kõik võimalikud maailmad üksteisest ligipääsetavad. Ligipääsetavusseos on sel juhul ekvivalentsusseos. Aleetiliste modaalsuste uurimise käigus välja töötatud loogikaaparatuuri saab kasutada paljude teiste modaalsete loogikate formaliseerimisel. 6 DEONTILISEST LOOGIKAST Deontilised (deontic, kr sõnast dson 'nõutav, tarvilik') modaalsed laused väljendavad norme (käske, seadusi jne). Deontilisele loogikale pani aluse Soome filosoof ja loogik G. H. von Wright [fon-vrikt] (19162003). Selle põhimõtetega tutvumiseks sobib just von Wrighti esimene töö
annaabi.ee 
