Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria Lapse arengu perioodid: *Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat) *Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat) *Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat) *Abstarktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastat) Keskendusime kahele kõige tähtsamale perioodile, sest puutume tulevikus just nende perioodidega kokku. Sensomotoorse intellekti periood: 1) Refleksid (kuni 1 või 1,5 elukuud) 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (ehk käivitusreaktsioonid) (1,5-4 elukuud) 3) Teisesed trirkulaarreaktsioonid (4-8 elukuuud) 4) Teiseste tegevusmudelite koordinatsioon (8-12 elukuud) 5) Kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonid (12.- 18. Elukuuni)
nimetus, eesmärk, arenguülesanne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed, lk.29-32, Lasteaialaps peres, lk.27-29 (NB! Neis ei ole kogu inimese elukaar, vaid ainult lapseiga, loengus andsin kõik perioodid ja küsin ka kõiki.) Jean Piaget`kognitiivse arengu teooria. Lapse arengus on neli etappi: sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat), operatsioonieelse mõtlemise periood (2 7 eluaastat), konkreetse mõtlemise periood (7 11 eluaastat), abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Põhimõisted. Skeem (schema): teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid. Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele).
andmeid katsete ,vaatluste ka rust isel.b meetodi viga. See tegem.tõenäosuslike tendent- Olulisi küsimusi. Probl.sõnastus, dok.te vahendusel) ja puhtteo- näitabki, kui õigeks võib meeto- sidega. Kindlad on toimunud ülesehit.,lahend.tingimuste ja reetilised (vajal. andmed dit pidada. Meetodi tõesus on sündm.d ja tulevikus toimuvad meetodite valik, seosed tesite saadakse formaalloogilise omadus anda tulemusi, mis on teat. tõenäos. korral. Kõik probl.ga, probl.tähist. arutelu vahedn.l.) lähedased tõelisele väärtusele. Viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Kuna igasuguse mõõtesuuruse (sh analüüsitulemuse) tõeline väärtus on teadmata ja seda pole reeglina põhimõtteliselt võimalik teada saada, on meetodi tõesus teatud määral abstraktne mõiste. Meetodi valikul tuleb arvestada, et
seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata. Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid. Toimub lapse kohanemine asjadega. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema ja seda peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Vastsündinutel on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Laps sõltub täiesti ümbrusest ja sellest mida tajub. Ta ei suuda
ainult nimetatud teaduse valdkonnas) ja üldteaduslikud : empiirilis-teoreetilised (pakuvad andmeid katsete, vaatluste ja dokumentide vahendusel. Neid meetodeid nimetatakse ka kogemuslikeks meetoditeks, st nende lähtekohad on otseselt tajutavad meie meelelunditega.) ja puhtteoreetilised (nende meetodite puhul saadakse uurimustööks vajalikud andmed ja tulemused formaalloogilise arutelu vahendusel). 16. Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded. Vaatluseks nim. uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja
Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi!" Aastaid laste arengut jälgides jõudis ta järeldusele, et juba vastsündinul on võimed ja oskused, et olla täiskasvanutega võrdne isiksus ja seetõttu tuleb beebit respekteerida
annaabi.ee 
