Diagnostilised juhised (ICD-10/RC - diagnostilised kriteeriumid) Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab esinema (või valdavalt esinema) vähemalt kahes järgnevas situatsioonis: · rahvahulgad / avalik koht / kodust väljumine / / üksinda liikumine; (c) foobse situatsiooni vältimine on või on olnud häire oluline sümptom. Diferentsiaaldiagnoos Depressiooni, depersonalisatsiooni ja obsessiivsed sümptomid ning sotsiaalfoobia ei välista diagnoosi juhul, kui need ei domineeri kliinilises pildis. Kui foobiasümptomitele eelnes märgatav depressioon, tuleks depressiooniepisoodi käsitleda peamise diagnoosina; see on tavaline häire alguse korral hilisemas eas.
Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides
Miks? Küsimused foobia all kannatavatele inimestele Janet Vavilovile ja Carmen Seljamaale: 1. Mis foobia teil on? 2. Kuidas see alguse sai? 3. Kas foobia segab teil elamast täisväärtuslikku elu? 4. Kirjeldage mõnda foobset situatsiooni! 5. Kas te olete pöördunud oma foobiaga ka arsti poole? 6. Kas teie lähisuguvõsas/pereliikmetel on ka mingeid foobiaid? 7. Kas te pigem väldite foobset situatsiooni või üritate siiski sellest üle olla ja vajadusel foobse situatsiooniga kas või värisedes kokku puutuda? 8. Mida teete, kui olete sunnitud foobse situatsiooniga kokku puutuma? 9. Kuidas kavatsete oma foobiast võitu saada? 10. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks? Miks? 19
oli ka suhteliselt eeldatav, järgnes sotsiaalfoobia, mis on eelkõige avalikkuse ees esinemise hirm. 19% TFG gümnaasiumiõpilastest arvatavasti tunneb muret just suurte rahvahulkade ees esinemise pärast. See on seletatav just kriitilise suhtumisega oma teadmistesse ja väljendusoskusesse. Järgnevad enamlevinud hirmud, nagu arstihirm, samuti hirm loomade ees. Tuginedes uurimustöö tulemustele, võib väita, et TFG vanema astme õpilased saavad hakkama aeg-ajalt esineva foobse hirmu ja seoses sellega esineva pingega. Foobiad, mille all õpilased end tunnevad pinges olevat, koolitööd ei sega, kui siis mõningal määral sotsiaalfoobia all kannatavad õpilased. 31 KASUTATUD KIRJANDUS · Bourne, E. Ph.D ÄREVUSHÄIRETE&FOOBIATE käsiraamat,lk533 · Waters, R. Tuntud ja tundmatud foobiad,Koolibri, 2000.lk128 32 Interneti materjalid: · TÜ Kliinikum
kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) põgeneda. Kohese lahkumise võimaluse puudumine on agorafoobsete situatsioonide üks kesksemaid tunnusjooni. Diagnoosimisel tuleb jälgida, et psüühilised ja vegetatiivset sümptomid on ärevuse primaarsed avaldused; ärevus peab esinema vähemalt kahes järgnevas situatsioonis:rahvahulgad, avalik koht, kodust väljumine või üksinda liikumine; foobse situatsiooni vältimine on või on olnud häire oluliseks sümptomiks. Sotsiaalfoobia (sümptomid, diagnoosimine) Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Esiplaanil võivad olla somaatilised sümptomid (punastamine, käte värisemine, iiveldustunne). Ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks. Vältimine on sageli väljendunud
annaabi.ee 
